06 detsember 2013

Tagasi Eestisse, vol 2, kinnisvarajuttu

Seis on niru, hirmus niru. Müümiseks on võimalikest aegadest kõige sobimatum, ostmiseks muidugi ideaalne, mis kokku tähendab, et... osta ei olegi midagi. Mis on saadaval, neil on enamusel mingi konks juures.

Võttes populaarseima kinnisvaraportaali ja sealt meie linna korterid, siis on laias laastus 170 objekti müügis. Pole paha, eks. Siis me avastame, et neist ca 85 on nö paneelikates (ma ei hakka seda mõistet siinkohal väga täpselt selgitama, enam-vähem mõistetav ju peaks olema) asuvad korterid. Et siis isegi protsenti ei pea arvutama, nii kena number sai:)

Edasi tuleb igasuguseid kortereid. Kõige väiksem näikse olevat 13,7m2. Ja üleüldse just neis iseloomuga ja ägedates majades ongi palju selliseid paarikümne ruutmeetri ümbruses pinnaga kortereid saada. Seega jääb nimekiri veelgi hõredamaks.

Võib-olla tahaks, et ka Eestimaal metsa hõredamaks jääks, ehk siis ahiküttega korterit, mis paneb jälle usinasti mahakriipusutamisega tegelema.

Selle hõreda nimekirjaga töötame siis aga edasi. Avastame, et mõnes paistab katus läbi, nii et vaata voodist taevatähti. Mõnes ei ole pesemisvõimalust, teises ei ole... seda "teist" võimalust :) Kolmas asub põhimõtteliselt linnasüdames kõige tihedama liiklusega ristmiku vahetus läheduses (jah, ärge imestage nüüd midagi, sealsete kolakate vahel on veel üks pisike majakene paari korteriga ime läbi püsti jäetud). Neljas pole korteriomandikski tehtud. Viies oleks kena küll, aga kui juba poole Tallinn-Tartu maantee peale paistab ära, et pool katust vahetatud ja pool maja värvitud, siis kes julgeb säherduse majarahvaga ühte mesti hakata. Kuuenda maja seintest vahivad poolemeetrised praod vastu, nii et hakka või toast otse õue astuma. Seitsmendal... ah, mis tollestki enam rääkida.

Majaosadega on ikka see mõttelise osa ja kaasomandi teema, mitte et neidki ülearu palju meil siin valida oleks.

Majad on majad on majad. Üks oli tore, aga ilmselt uhub esimene tugev vihm või kevadine sula selle ühes tükis alla järve:) Suve võiks ju oma onnikesega all järve ääres veeta, aga kuis sa pärast sügisel jälle majakesega üles tagasi saad? Oleks Kalevipoeg, võtaks maja selga hakkaks astuma, aga pole ju...

Kuused on meil linnaümbruse metsades na ilusad....


4 kommentaari:

  1. Mis aastatel siin tegevus käib? Tõenäoliselt siis masuajal millalgi? Järeldan seda esimesest kahest lausest :)
    Seda tean, et Sa ei kirjuta siin enda tagasitulekust ;)

    VastaKustuta
  2. Jutt on absoluutselt tänasest päevast, see see jama asi ongi:) Kupataks "taanlase" tagasi, aga ei leia iseloomuga kodu:)

    VastaKustuta
  3. oot, kirjuta mulle, kui on huvi! Me võtsime oma kodu müügist maha ja plaanisime jaanuaris tagasi panna. Meil on kindlasti iseloomuga. ja kui ma õigesti aru saan, siis jutuks olev linn on Viljandi?

    VastaKustuta
  4. Ooo, kui täiesti tänane päev, siis järelikult Tallinnas on asjalood kinnisvarahindadega hoopis teisiti.

    Siinsel kinnisvaramaastikul on masuaeg läbi ja hinnad üleval. Meie jäime oma ostmistega hiljaks. Ehk siis Tallinnas vastupidi - müümiseks hea aeg, ostmiseks kehvake.

    VastaKustuta