18 detsember 2013

Tagasi Eestisse, vol 3, iseloomuga majadest

Iseloomuga majad on täiesti olemas, aga nendega on see lugu, et... et ka sealsed korterid on iseloomuga. Mis ei ole ka imekspandav jah.

Kui on vaadet, siis on t r e p p, tõeline trepp. Treppe on igasuguseid, on neid, mida mööda mine või tantsides üles (puukorviga tantsides) ja neid, mida mööda üles ronides pead kasutama käterammu ja hammaste abi.

Kui ei ole treppi, siis: a) ei ole vaadet; b) on põranda all kelder.
Paljas mõte keldrist paneb varbad külmast siniseks tõmbuma, kas pole.

Kui on palju aknaid ja läbikäidavad toad, siis pole jälle kuhugi mööblitükke paigutada.
Näiteks 40m2 korter, kus kõik ruumid läbikäidavad (see tähendab, et igas ruumis on min 2 ust) + aken ja mõnes suisa kakski küttekolded, siis pisukese arvutuse tulemusel võib leida, et sinna voodi, diivani, tagasihoidliku riidekapi mahutamine ongi puhas teadus. Mis teadus, isegi teadusest ei aita, sinna lihtsalt ei mahu need ära. Et ongi vaid vaade, mida võid imetleda põrandal magades, põrandal süües ja põrandalt hunnikust riideid otsides.

Kui on vaade, palju vaadet!, siis on järelikult ka mitu välisseina, antud juhtudel siis 3, mis paneb taas kord meie talvedele mõtlema.

Iseloomuga majades on veel üks iseloomulik tunnus - kui neis ka on olemas WC ja mingisugunegi vannituba või dušinurk, siis see on üldjuhul ehitatud millegi arvelt või tekitatud kuhugi kummalisse paika. Mõõtudega ei ole nagunii priisata taolisel juhul, ent mõnikord on tegemist ka paberõhukeste seinte ja sama õhukese voldikuksega. Samas jällegi, mis neist mõõtudest ja õhukestest seintest, kui ilmselt siinsete palkade juures erilist kaalukasvu karta ei ole :) Iseasi, et nälgimine vist ei mõjuta inimese pikkust, mistõttu trepialusesse ehitatud vannituba, kus normaalselt seista ei saa, ei muutu ka vist lähiaastatel inimese proportsioonidega sobivaks. Teisalt, kui vannituba on nii madal ja külm ja väike, siis on lootust, et sinna võrdlemisi harva minnakse, mistõttu on lootust väiksematele veearvetele, sellest tulenevalt vähenevad ka elektriarved. Jumal, kui palju positiivseid külgi siiski on :)

Ühes iseloomuga majas elas ja töötas kunagi ka A. Kitzberg. Kahjuks ei olnud ta seal pikalt, vaevalt aasta või paar (kas ehk härral varbad külmetasid?) ning kui aus olla, siis sellel ajal ei olnud ta ka kuigi produktiivne (kas ehk majas pahad vaimud kimbutasid?). Kirjutas ainult jutustuse  "Kelmikülas". Asi muidugi seegi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar