25 aprill 2013

Sylt ja "Isade armastus" T. Hettche


T. Hettche raamatut ootasin ma kaua, väga kaua.
Aga esmalt sisust. Lugu siis ühe hooldusõiguseta jäetud isa mõtetest ja tunnetest ema juures elava tütre suhtes, kes lisaks muule kompotile ka komplitseeritud vanusesse jõudnud. Koos lähevad nad aastalõppu veetma Sylti saarele, mis võiks või peaks nagu midagi nende omavahelistes suhetes muutma, soovitavalt paremuse poole. Raamatut ju ei kirjutataks, kui läheks kõik õlitatult, seega sekeldusi ja jamasid peab tulema, ja tuleb ka.

Teema hea ja võimalusterohke, kuid üldpilt jääb mu meelest siiski võrdlemisi üheplaaniliseks. Nagu halva kvaliteediga pusle, millel tükid küll olemas, kuid kokku ei sobitu hästi. Võib-olla autori peas moodustus ideaalne tervikpilt, kuid lugeja jaoks jäi sinna mitmeid lõdvalt seotud detaile. Näiteks kaklus rannal, mille sissetoomise mõte jäi lõpuni segaseks. Või majakülalised, võtame või Floriani, kelle näol oli küll tegemist peategelase saatusekaaslasega ning paaril korral püüti neid panna ka ühist keelt leidma, kuid ikkagi mõjus ta teemas tulnukana. Nagu ka mitmeid teised seltskonnaliikmed.

Kas oli viga lahti kirjutamises või oli lihtsalt väikeses raamatus liiga palju ja suuri teemasid? Ei teagi, mis nimelt. Liine ju tõepoolest palju: Peteri suhted tütre Annikaga, Peteri suhtes emotsionaalsel skaalal tugevalt kõikuva lapse ema Inesega, Peteri suhtes majaperenaisega, kes oli siis ühtlasi tema kooliaegne armastus, lisaks Annika enda kummaline ja selgusetuks jäänud (sõprus)suhe Julianiga, või kaksikute Mine ja Maikeni motiivid antud loos... Kui hästi mõelda, võiks seda nimekirja ehk isegi veel jätkata, ent juba eelpool nimetatust piisab, et aru saada - liine on palju ning need jäävad sageli häirivalt õhku.

Aga nüüd kirsist tordi peal:) Sylt ise eks. Põhjamaiselt karge ja tuuline, mingi omanäolise melanhooliaga ning ometi sakslaste endi seas ülimalt populaarne puhkusesaar. Raamatu tegevuspaigana ei ole Sylt pelgalt sümboolne ning teisejärguline, vaid vaata et sama oluline kui tegelased ise. Hettche Sylti kirjeldused on detailsed ja kaasahaaravad, need panevad hetkel siinsamas möllava tuule suhtes mind teistmoodi tundma. Looduskirjeldustes on autor igatahes põhjalik olnud, sekka veel ka killuke peategelase nooruspõlve mälestusi, mõningaid legende, värvikamaid tegelasi.

Sylt on pindalalt 99,14 km2 ning nagu ka Taani lääneranniku saartel, siis on siingi kõrged liivaluited, vältimaks pinnase merre uhtumist, on ridamisi puuvaiasid, katkematu tuul. Elanikke on 20 000 ringis, tooni annavad rookatusega majakesed ja turistidehordid. Väljast võivad need majad petlikult sarnased välja paista, kuid sisemus ületab ilmselt julgemadki fantaasiad, just niisamuti nagu kõrghooajal ringi vuravad sõiduriistadki.
 


Saarele saab mitut moodi, kuid kes mandril näiteks Niebülli või Klanxbülli kandis ringi sõitnud, on kindlasti märganud üle lagedate väljade kihutavaid autoronge - selle rongi pärast saate varem või hiljem jupp aega tõkkepuu taga oodata.
Praamiühendus peaks olema Rømøga, mis on siis Taani saar ja kuhu sakslased samavõrd usinasti puhkama lähevad nagu Syltilegi.



Nii et, kui teid kõnealuse raamatu temaatika ei paelu, siis ainuüksi Sylti pärast on see raamat lugemist väärt.
Ja kuna kohe-kohe on Prima Vista aeg, siis meeldetuletus: Thomas Hettche ise esineb 8. mail kell 17.30 Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis, samuti osaleb tõlkija Piret Pääsuke ja vestlust juhib Dieter Neidlinger. 10. mail esineb kirjanik festivali Saksa kevad raames Tallinnas.

24 aprill 2013

Swed vs SEB

Pangateemad erutavad mind igatahes, teadupärast on need eriti aktuaalsed just antud hetkel.
Tänased boonuspunktid, esialgu küll ainult kiiruse eest, lähevad aga SEBle, kelle tempo on kiitust väärt.

Ma astusin täna uksest välja, et tekitada KK-le arvelduskonto. Mitte et sellega veel kiiret oleks, eks, aga ehk läheb ühel päeval vaja. Seadsin sammud harjumuspärase panga poole, sest... no harjumusejõud on tugevam kõigist. Tigupostkasti kiigates - seekord see oma nime ei vääri muidugi-, leidsin, et SEB on mulle juba jõudnud kirja saata. Tuletan meelde, et kanne sai tehtud kunagi reede õhtul alles. Ja juba on SEB võrgud välja visanud. Kuigi need on puhtalt infotehnoloogilised liigutused ja ei saagi palju aega nõuda, on see siiski tähelepanuvääriv tõik.
Hetkeseisuga ei ole Swed ju veel midagi teinud, võib-olla ei teegi. Ning kuigi antud juhul ei ole see nende jaoks ka kuigi suur kaotus, siis ühel päeval jällegi võib just nimelt olla. Seega võrgud peavad igatahes väljas olema ja mõnikord võib kiirus määravaks saadagi.

SEB näiteks pakub:

        TavahindÄrikliendi Stardipaketi soodushind
Visa Business deebetkaardi kuutasu0,96 eurot        tasuta
SMS-kiirteavitus0,19 eurot        tasuta
Pangasisene ülekanne internetipangas0,16 eurot        tasuta
Riigisisene ülekanne internetipangas0,38 eurot        tasuta
SEPA makse (summas kuni 50000 eurot)0,38 eurot        tasuta
Internetiühendusega makseterminali kuutasu (juhtmega)5 eurot        tasuta
Juhatuse liikmetele eraisiku Super+ paketi vormistamine ja kuutasu2,24 eurot        tasuta

Lisaks mõned koostööpartnerite ahvatlevad pakkumised (tasuta või soodsama) müügijuhtimistarkvara, raamatupidamisprogrammi, veebilehe või äriplaani koostamise rakenduse kohta.

Kui ma nüüd laisalt mugav või mugavalt laisk oleksin, siis võiksingi sinna roheliste virvatulukeste poole marssida. Huvipärast vaatame sama asja üle Swedis.
Esmalt võiksin ma pikalt-laialt rääkida lehekülje ülesehitusest ja info leidmise mugavusest. Just, võrrelda on mõnus, sest mõlemal netipanga lehel olen ma esimest korda :) Ent ma jätan selle vahele, oluline, et ma info lõpuks kätte sain, eks.

Swedbank teeb samuti aasta jooksul euromaksed ning deebetkaardi teenustasuta. Edasi läheb juba präänikuid vähemaks: makseterminal 6 kuuks tasuta, pangalingi lepingu sõlmimine -20%, e-kaubanduse leping -50%. Tavahindade kohta teave puudub, okei, te saate aru küll, et tegelikult see ei puudu, ent ma peaksin seda nendesse lohisevatesse hinnakirjadesse, millel on veel seitse alajaotust, ise otsima minema, must-valgel ja samas kohas on need välja toomata. Või olid osavasti peidetud:)

Seega loo lühike kokkuvõte: seis on 1:0 SEBi kasuks. Vaatame edasi.

"Middlesex" J. Eugenides


Võrratu ilukirjanduslik teos, mis lahkab erinevad teemasid, sidudes need samas suurepäraseks tervikuks. Raamatu peateemaks elu hermafrodiidina, ent otseloomulikult ei keerle kõik kogu aeg selle ümber. Lugu hakkab kaugemalt, kohe päris kaugelt pihta.

Smürna - see ütleb kõik. Lisaks Smürna enda loole hargneb seal ka kahe inimese, õe ja venna elu. Ühelt poolt saab hea pildi põgenike kohanemisest Ameerikas, muundumisprotsess on pidev, kuid siiski mitte täielik. Kreeka kombed ja ka kreeklaste ning türklaste suhted ei muutu isegi teiselpool ookeani.

Lugu jutustaks nagu keskealine Cal Stephanides, aga tema elust uue identiteediga on võrdlemisi vähe juttu. Need on naeruväärselt põgusad pildikesed, mõned lõigukesed siin ja seal, mis täielikku ülevaadet ei anna. Põhiliselt keskendutakse ikkagi vanavanemate ja vanemate loole ning Cal(lie) enese esimesele 15 eluaastale. Põnevaimaks vaatluspunktiks ongi igavene dilemma - bioloogiline sugu vs. sotsiaalne sooroll. Cal on bioloogiliselt pigem meessoost, kuid olles kasvatatud kui tütarlaps, käies tütarlastekoolis, murravad vastuolud ühel hetkel siiski võltsist kestast välja.

Raamat võitis 2003.a. Pulitzeri ilukirjanduse auhinna.

23 aprill 2013

Kas sina oled jäänud soovitud üüripinnast ilma?



Kui sa vastasid jah, siis kas sa oled mõelnud ka põhjuste peale?
Mina olen. See tähendab, mõelnud, mitte ilma jäänud.


 - Milliselt meiliaadressilt saatsid sa oma kirja?
See tundub nii neetult tühine ja tähtsusetu, ent peatu ja mõtle korraks. Kui see oli aadress, mis sisaldas endas vihjeid su tagumikule, riistale, rindadele või mõnele muule kehaosale, spetsiifilisele muusikamaitsele (a la technoman vms), siis usu mind, see ei mõju üürileandjale just kuigi innustavalt. Kui su kiri laekus mõnelt taoliselt aadressilt, siis ole õnnelik, kui su meilile üldse vastati, kuid kindlasti ei tasu sul loota midagi enamat (kinnisvara üle vaatamist, veel vähem välja üürimist);

 - Milline oli sinu kiri?
Kui see kiri oli: "Soovin infot", siis läks sul üle ootuste hästi, et sulle ülepea vastati. Ausalt. Aga ära väga looda ja imesta, kui ka ei vastatud. Sa kirjutad kaks või kolm sõna ja ootad -  mida? Mingit põhjalikku ja kõikehõlmavat teavet üüritava pinna kohta. Tõpoolest, mõtle nüüd heaga veel järele;

- Sa said küll vastuse oma kirjale, kuid ... ikkagi vajub dialoog kuidagi ära või katkeb sootuks.
Dialoogi tekkimiseks on vaja siiski kahte osapoolt, üldjuhul. Kui sa oled oma arupärimisele (sellele kahesõnalisele, kummaliselt meiliaadressilt saadetule) saanud A4 jagu tutvustavat teksti + pildid ja sa vastad endiselt kahe sõnaga (nt "olen tahtja") ning pärast seda tuleb vaikus, siis on järjekordne mõttekoht sinu jaoks.
Privaatsus on iseenesest hea ja tore, mulle ka meeldib. Esimeses kirjas ei tahaks tõesti endast palju kõnelda, kuid kui sulle on saadetud üksikasjalikku teavet ühe kinnisvaraobjekti kohta, lisaks pildid, siis ei ole just eriti palju tahetud, et ka sina mõne sõna enda kohta paneksid. Ja ma julgeks siinkohal soovitada, et mida enam sa vajad kõnealust pinda, seda suurem kasutegur on igasugusel enesetutvustusel, minu pärast lisa endast kas või pilt - see oleks juba puhtalt boonus sinu jaoks!

Ilmselt on see alateadlik, kuid paratamatult läheb enamasti nii, et need kahesõnalised meilid saavad küll vastuse, kuid neid ei kutsuta kunagi kohale. Miks? Sest miks ma peaksin oma aega raiskama ja kohtuma näiteks mingi kahekümne potentsiaalse üürnikuga, kui mõne infokübeme põhjal ma nagunii seal pooled välistaksin esimese viie minuti jooksul.

- Kui sa kirjutad mõne kuulutuse peale, siis mida endast rääkida?
Jah, ma tean, et kohe üldse ei armastata oma täisnime ja vanust panna, aga teisiti kahjuks ei saa. Kool või töökoht oleks ilmselt palju tahetud, kuid tuleb tunnistada, et kes selle lisab, eristub kahtlemata muust kirjutajate massist.
Järgmine punkt, mis üüripinna soovijale peaaegu kunagi pähe ei tule, kuid mis väga sageli murekohaks saab, on üürnike arv. Mina võin ju eeldada, et 2-toalisesse korterisse tuleb perekond (max. 4 liiget) või paar tudengit, kuid aeg on näidanud, et sisse võivad hüpata üliaktiivsed tegelased, kes vaat et mõõdavad põrandad üle, et mitu voodit, mitu diivanit ja mitu madratsit sinna mahub. Viimaks ei taha ma enam isegi teada mitmekesi nad sisse plaanisid kolida:)
Või 1-toaline korter, kuhu ma eeldan, et no üle kahe inimese sisse ei tule ja siis selgub, et neljaliikmeline perekond tunneb huvi. Nüüd võib vastu väita, et mis see minu asi on kui mitu inimest sisse kolib... Natuke siiski on, ma leian. Mõnikord võib olla, et ma tean ette, et naabrid on rahumeelsed ja vaikust armastavad, teinekord ei pruugi elektrisüsteem või veevärk olla kõige võimekam, mis iganes eks ole.
Kui kirjutaja on paadunud loomasõber, siis oleks kena ka seda mainida ehk. Isegi kui kuulutuses ei ole märget lemmikloomade kohta, on siiski vahe, kas tuleb kassisõber ühe või seitsme kassiga.

Küsija suu pihta ei lööda ning me kõik tahaks võimalikult palju ja võimalikult vähese eest. Kuid tasub siiski ettevaatlik olla üürisumma alandamise või maksepuhkuse küsimise osas, kui pole veel enda jaoks kõiki kulusidki selgeks tehtud. Et mõjub veidi lühinägelikuna soov maksta madalamat üüri, teadmata palju on kommunaalid või remondifond näiteks.
Vahel kurdetakse, et noortele ei taheta üürida, et kuidas peaksid nemad siis oma iseseisvat elu alustama. Muus osas ei oska kommenteerida, kuid enda kohta info andmises on nad oluliselt kidakeelsemad kui vanemad inimesed. Kõigi jaoks see ehk ei ole argument, kuid minu jaoks küll. Kogemuste najal julgen väita, et kõige pikemad kirjad tulevad keskealistelt ja välismaalastelt.

Ja muidugi, leierdatud ja vana tõde, ma olen juba sellest kirjutanud, aga ei tasu alahinnata kõike seda, mida lugupeetavad isendid endast veebiavarustesse üles riputanud on :)

20 aprill 2013

"Ma nüüd lähen"


Tähelepanelikumad teist on juba märganud, et ilmunud on üks uus raamat.

Minu jaoks oli tegemist omal moel katsetamisega, seekord siis pigem midagi noortele, kuigi ma hetkel ei ole küll päris kindel, kas samamoodi arvavad ka kirjastus ja raamatukauplused - seal ilmselt noortekirjanduse alla see raamat ei liigitu. Ent mina olen hoiatanud:)


Ja muidugi aitäh Evale, kes kinnitas mu esialgse pealkirjavaliku ning tõendas, et selles vanuses just nii see ongi:)

Eilne päev oli olulise tähtsusega veel muulgi moel, kes teab, see teab ja hoiab pöialt.

16 aprill 2013

Religioon kui "lüpsimasin"

Käes on see aeg aastast, mil erinevalt varateismelistest eestlastest on samas vanuses taanlastel päevad kuhjaga tegemist täis. On leeriõnnistuse ehk konfirmatsiooni aeg. Kui Eestis, enamasti, on tegemist pigem väiksema ja perekondliku sündmuse, no lähemad sõbrad ja sugulased ehk ka, pärastine pidu on pigem sümboolne istumine ja kingitused küll on, aga pole kuulda olnud, et need omaksid erilist materiaalset väärtust, siis taanlastel on nüüd see koht, kus nad minetavad kogu oma säästlikkuse. Või nagu meediagi seda on eelnevatel aastatel kajastanud - masu võib trügida kõikjale, kuid konfirmatsiooni ligi seda ei lasta.

Mida see leerilapsele tähendab?

Eelneva aasta jooksul käib ta mõned korrad kirikus, paar tunnikest saab ka kohaliku kirikuõpetaja juures õpetust ja... edasi tuleb see osa, mis tõotab karusselli algust. Kogu triangel ilu-ilu ümber läheb lahti ning kuna tegemist on ka teatavat sorti täiskasvanuks pühitsemisega (meenutab kohati väga Lõuna-Ameerika maades toimuvat, vaid selle vahega, et pole väga kuulda olnud, et kellelegi selle tähtsa päeva puhul silikoonrinnad kingitaks), siis saavad ilusalongidki tööd täie raha eest. Või üldse igasugused teenusepakkujad, kellel oskus see päev ikka aina erilisemaks ja ägedamaks asjaosaliste jaoks muuta.
Päevakangelase ja vanemate soovid määravad paljuski, mis ja kuidas sel päeval toimub. Mõni tellib veel oma lapse jaoks eraldi fotograafi, mõne jaoks on oluline üürida kirikust lahkumiseks mingi spetsiaalne auto, mõni tahab, et peol mängiks bänd...

Mida see lapsevanemale tähendab /lisaks konfirmatsiooni enese olemusele/?

Nordea avalikustas hiljuti tellitud küsitluse tulemused (2011-2012 aasta), millest selgub, et leerilapse riietuse keskmine maksumus on 3 030 DKK (410 EUR), pereliikme outfit 2 140 DKK (290 EUR). Arvatavasti on neidki, kes pärastise peo kodus peavad, kuid võrdlemisi levinud on peoruumide selleks puhuks üürimine. Keskmiselt 38 külalist ja 18 500 DKK (2 500 EUR), ütleb Nordea. Lisaks peole ja leerilapse imetabasele väljanägemisele lisandub siia ka "väike ümbrik". Ümbrik on väike, aga suur on sisu, võiks siinkohal ümiseda. Sellest ümbrikust ei "pääse" ka vanemad ise - juttu on siis nii 5 000 DKK-st (675 EUR). Sama summaga võivad oma etteasted teha ka vanavanemad ja/või mõned muidu lähedased, ent näiteks lastetud sugulased. Kaugemad sugulased-tuttavad ja muidugi leerilapse enda eakaaslased panevad ümbrikusse siiski väiksema summa, 150-300 DKK (20 - 40 EUR) . Nii et ka Nordea uuring annab ümbriku keskmiseks sisuks 450-550 DKK (60 - 75 EUR) .


Ma usun, et kevad on üks parajalt masendav aeg, eriti kui sul on suur ja noor suguselts või su tutvusringkond on üle mõistuse lai. Ainukesed, kelle jaoks see on vaieldamatult  ilus aeg, need on need on kõnealused ise (hinnanguliselt 66 000).
Esiteks, suits ja alkohol saavad rohelise tule. Poest osta nad tohivad vist küll alles nii 16-aastaselt, kuid põhimõtteliselt on neist suuremal osal nüüd olemas koduste ja üldsuse aktsept.
Teiseks, teenib Nordea uuringu kohaselt üks leeritatu keskmiselt 29 120 DKK (3 940 EUR). Tegelikkuses on muidugi suurtes linnades see number oluliselt suurem ja Jüütimaa pärapõrgus võib ka väiksem olla. Aga mõte jääb samaks.
Kolmandaks, ja see on juba midagi meie II samba taolist, kus on tunda rahalõhna ning potentsiaalseid uusi kliente, seal on platsis kes? Õige vastus - pangad. Pangad peavad aktiivset jahti just kevadeti ja just leerilastele. Ei teagi, kumb nende jaoks kaalukausil olulisem on, kas ligemale miljard krooni, mis "ootab", et sellega midagi ette võetakse või uue kliendi saamine. Pikemas perspektiivis peaks uus klient rentaablim olema, annab talle ju kõiksugu vahvaid tooteid maha müüa.

Tõsi, selle kõige juures on ka see "aga", et kõik need mitmed kümned pangad peavad ka peibutistega pingutama. Lisaks nännile on määravaks otseloomulikult hoiuintress, mis on küll pangati erinev, kuid tänavuse rekordi lööb (hetkeseisuga) pank, kus leeriraha teenib aastas 14%. Et te nüüd kõik mõnd tuttavat, ülivaest ja äsja leerist tulnud taanlast otsima ei ruttaks, siis olgu öeldud, et nö leerikontol on ka ülemine piir ees ja selleks on 25 000 DKK (3 380 EUR).



Leeripäevast Taanis on pajatanud ka vahetusõpilane Kristiina oma blogis.

Aga veel pildilisi näiteid:

Cecilie

Laura

Emilie

Sandra aga teab, milliseid ehteid ta leeripäeval kanda soovib, lisaks on tal ka kinginimekirja lisamiseks vaja välja peilida mõned konkreetsed näited - just temasuguste tarvis esitlevad varakevadeti ehtedisainerid oma uusimaid kollektsioone.

15 aprill 2013

Uue aja "Kadri" ehk Juku-Kalle Raid ja "Eelarve"


"Eelarvest" on juba nii palju kõneldud, et ma ei usu, et on inimest, kes sellest kuulnud ei oleks. Aga kui siiski üks või kaks sellist isendit peaks kuskil blogosfääris ringi hulkuma, siis siinkohal väike stiilinäide, mis räägib nagunii enda eest.

"KIRI ÖÖISTUNGILT 79: Eks Kadri Simson, Keskerakonna mädane vistrik,
võtnud jälle 10 minutit vaheaega ja saalist tuikus minema isegi Yana Toom.
Huvitaval kombel oskab Simson rääkida sihukese häälega, nagu talle oleks
tagumikku lennanud ja sinna kinni jäänud mürgine tihane. Läksin puhvetisse
ja vaatasin, et laua taga hammustab mõtliku näoga putru Jürgen Ligi.
"Kuidas tuju on, Jürgen", küsisin. "Raskelt hea", valetas Ligi ja tõukas
hammaste taha uue lusikatäie putru. "Täna on juba palju kergem!"
Mart Nutt tuletas Ligile meelde, et tõesti, on riike, kus olukord saab
minna veel hullemaks. "Näiteks lugesid lollid saadikud Inglismaal
venitamise eesmärgil ette telefoniraamatut," teatas Mart. Arutasime, et
seda ei tohiks Simsonile öelda, muidu võtab ka telefoniraamatu välja ja
siis on puhta perses. Või kannab ette oma looduskatastroofile lähenevalt
napaka intervjuu ajakirjast Naised või mis ta oligi.
Samas helistas Peeter Helme. "Noh, kuidas istume", päris ta irooniliselt.
"Harašoo sidim", valetasin nagu minister Ligi.
Peeter jäi mõttesse ning ütles, et joob oma õlle Wiiraltis lõpuni ja
tuleb külla. "Võta kõik inimesed kaasa, keda tee peal näed", palusin, kuna
niimoodi jääb mingi nõrk lootus, et normaalsuse aste Riigikogus tõuseb.
Just potsatas toolile pinginaaber Liisa Pakosta, vaatas seda sissekannet,
ütles "Issand jumal" ning arvas, et võtab kudumistöö peagi välja."


Pole vist mõtet vaielda teemadel, kas säherdune üllitis on eetiline või mitte - kogemus näitab, et inimeste suhtumine on kaunikesti must-valge selles osas.

12 aprill 2013

Pätikohv

Lõpuks ometi on lootust, et asjad lähevad liikuma! Pätikohv ehk röövlikohv ehk poola kohv (nagu ütleb Jakob ja mis on tingitud Poola jahireisidest) on siis teadagi maailma parim kohv, vähemasti on paljud kohvisõbrad seda meelt.

Pätikohvi peamiseks miinuseks on muidugi pärastised protseduurid. Kui te juhtumisi peatute mõne ebasümpaatse ja tigeda vanatädi juures või asute ajutisel pinnal, siis te vaevalt sellest erilist numbrit teete - uhate aga kraanist vett ja mis selle kohvipuruga kusagil kanalisatsioonis toimub, see teid ei morjenda. Aga see kohvipaks, va sindrinahk, ei tahagi eriti kaugele teie kraanikausist minna, sellest suurem osa kükitab rõõmsasti kuskil torustiku esimeses otsas ja kogub tuure.
Kuniks see tagumise käiguga rõõmsasti uuesti teile külla tuleb...

Inimesed on  nii neetult nutikad, et suisa ime, et seni mingit alternatiivi pole suudetud leiutada. Ei-ei, presskannud või udupeened  massinad ei tule kõne allagi, ärge parem üritagegi :)

Ja nüüd mina kuulen (esimest korda, kuid muidugi on õhkõrn võimalus, et see ei olegi midagi nii uudset ning tegelikult liiguvad meie tänavatel kogu aeg ringi kohvikotileotajad), et meie kaitseväe uued kuivtoidupakid hakkavad peagi sisaldama just nimelt pätikohvi, aga kohv on siis nö teepakendis. No kas saaks veel midagi lihtsamat, ent vajalikumat olla? Ning siinkohal ei saa lisamata jätta, et tegemist on suisa Eestis väljamõeldud ja Eesti tarbeks loodud tootega.

Nüüd jääks siis seda imetabast pakikest jaemüüki ootama, sest ei saa ju nii geniaalne asjakene ainult kaitseväe eritooteks jääda... Või on see juba kuskil müügil?

10 aprill 2013

"Ramadaan" Aare Pilv

 



"Ramadaan" Aare Pilv

No põhimõtteliselt ma soovitaksin seda küll lugeda :) Kuigi ma usun, et enamus teist on seda juba teinud. Varuge aega, sest tekst on kohati üpris tihe ja informatiivne ning kindlasti ei ole mõtet seda paari õhtuga läbi närida. Niimoodi tasapisi.

Autor juurdleb ja mõtleb kaasa, otsib seoseid ning vaatab asjade ja nähtuste "taha". Ja samas ometigi annab piinlikult detailselt ka argiseid seiku ja olmet edasi. Mis omakorda tekitab kohati ka tarbetuid korduseid, kuid piisavalt pika perioodi kestel lugedes ehk ei häiri see lugejat. Näiteks pikad kirjeldused üle oru paistvate puude pildistamisest ja päikesekiirte langemise suunast, või suitsupausid (no ilmselgelt ahelsuitsetaja:D), või kaaslanna väsimus, või tasulistele turistilõksudele seljapööramine. Aga kas kõik see lõppkokkuvõttes segab või sega lugejat, sõltub nähtavasti meeleoludest ja muudest kõrvalistest seikadest.

Laias laastus on tegemist siiski nauditava lugemisega, rahuliku kulgemise ja olemise raamatuga. Geograafiahuvilistele täpsustame siis, et konkreetsemalt on tegemist Napoli, Rooma, Firenzega. Autori kirge Firenze osas jagan igatahes sajaprotsendiliselt!

05 aprill 2013

Kevadekuulutajad raamaturiiulil, vol 3


"Meesteta suvi" Siri Hustvedt
Norrakatest ootan ma alati palju, vähemasti mis puudutab kirjandust. Aga seekord jäi ikka midagi vajaka- nojah, ega ta puhas norrakas ju ole ka :).

Pealkiri on paljulubav ja mõte kui selline suurepärane. Ja kuigi mehi tolles suves tõpeoolest ei ole, siis jutt keerleb ikkagi pidevalt nende ümber. Nojah.... Peategelane Mia mõjub üldse natuke haledalt ja ebasümpaatselt. Tänu sellele aga tulevad omakorda eredalt ja säravalt esile kõrvaltegelased:  muljetavaldav galerii teismelistest luulekursusel osalevatest tütarlastest, Mia ema ümbritsevatest vanadaamidest ja kõrvalmajas elavast noorest abielunaisest. Kogu see eri vanuses ja eri taustaga naiste popurrii annab autorile kätte hea materjali, et lahata naisi ja mehi ja seda, mis neid kokku lastes juhtuma hakkab. Samas kuna raamat oli võrdlemisi napp, siis jäid kõik need põnevad tegelased kuidagi pinnapealseteks ja poolikuks, millest oli ausalt öeldes täitsa kahju kohe.

Mõned mõttekäigud ja arutlused olid muidugi tähelepanuväärsed, aga üldmulje siiski kaootiline ja hüplev nagu oleks peategelase kliimaksivaevustest tingitud meeleolukõikumised jätnud kogu loole oma jälje.

03 aprill 2013

Kevadekuulutajad raamaturiiulil, vol 1

Pigem suisa suvekuulutajad, sest kui ma muul ajal ei loeks, ainult suvel, siis ilmselt just neid.

"Misjonäripoos" Justin Petrone

Ilmus küll väheke vara, oleks sama hästi võinud poelettidele jõuda ka kevadel ehk siis suvehooaja eel. Ideaalne ranna- (look, who´s talking!) ja puhkuseraamat. Kuna see koosneb paarile kohalikule naisteajakirjale kirjutatud lookestest, siis ongi need lühikesed ja kerged lugeda - täpselt kahe supluse vahele jäävad lood. Tõsi, kes neid ajakirju palju lugenud, siis nende jaoks on raamatu sisu tuttav.

Kolumnistina on Petrone igatahes endiselt tuntud headuses ja kõik need, kes juhtumisi pärast "Montréali deemoneid" selle nime oma lugemislistist maha kriipsutasid, võivad rahumeeli vastavad parandused sisse viia. "Misjonäripoosi" lugude stiil ja sisu on täpselt nagu "Minu Eesti" raamatutes ja mul on kuri kahtlus, et nende raamatute raudsest haardest ei pääse see mees nagunii lähima paarikümne aasta jooksul. Tähendab, tema võib tahta pääseda, aga lugejate ootused on paraku teised.

Jäin veel mõtlema, et lisaks puhkuseraamatule saab sellest suure tõenäosusega ka tulevikus üks levinumaid nn suvilaraamatuid. Teate küll, mõni rentimiseks mõeldud mereäärne suvemajake või terve suguseltsi kasutatav metsaonnike. Seni leiate seal öökapi ligiduses arvatavasti mingid 80-ndate megatiraažides üllitised (Ranneti "Kivid ja leib", midagi Kaugverilt jms... kui neid just pööningule või keldrisse pole ära pandud), aga läheb aega mis läheb, ühel suvel te veel leiate sealt kõnealuse raamatu, seda ma ütlen.