27 jaanuar 2014

"Minu Narva" Katri Raik

See ei ole elulooraamat, teadagi, aga ma ei saa parata, et seda lugedes vasardas mul kogu aeg peas, et vaat mis üks väike samm ühe inimesega teha võib. Kui autor oleks jäänud näituseks Tartusse, oma kodulinna, kes ta siis oleks tänasel päeval? Ei taha öelda, et mitte keegi, ikkagi tark ja tubli naesterahvas ju, aga olgem ausad, küllap üks pisike mutrike mingis suuremas hariduse masinavärgis ta olekski.
Nüüd on aga nii, et ütled Narva, mõtled Raik. Või ütled Raik, ja mõtled Narva :) Ja kui kusagil uudistes tema nägu vilksatab, siis tead, et Narvas on asjad kontrolli all.

Aga raamat ise. Kahtlemata väga-väga narvalik. Minu kokkupuuted Narvaga on olnud küll vaid pinnavirvendused ja ometi nii palju tuttavat ja äratuntavat leidsin lugedes. Ikka üüratutes kogustes kompvekke ja konjakit. Kärtspunased musisuud kell seitse hommikul. Enneolematu abivalmidus. Kui nimetada vaid mõnda, mis meenub.

Täitsa põnev nüüd vaadata, kuidas lugeja, ikka see eestlasest lugeja, raamatu vastu võtab. Tihtilugu on ju tunne, et Narvat kardetakse, mida kaugemal see meist on, seda parem. Ma tahan siiski uskuda, et "Minu Narva" toob nii mõnegi siseturisti sinna juurde.

Igatahes lugeda oli sama põnev ja huvitav kui "Minu Amazonast" või "Minu Surinamet".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar