24 jaanuar 2014

Neljas öö

... oli pikk, aga selle võib siiski tituleerida üleelatuks.
Akna taga hommikul kenake -23 pügalat, sees nulli ringis. Lukusüdamikud vaikselt jäätuvad ja valamu külgi ehtis jäine rüü. Vetsupotis oli aimata jääkirmet. Kisub põnevamaks, ma ütlen, aga seni veel kõik funktsioneerib.

Mõni hetk tagasi viskas kraanikauss oma uhke härmakuue ühe võimsa praksatusega lahti. Tõsi, ma ei saa seda oma vägeva kütmise kontole kirjutada, vaid ühe tubli masina omale.

Mis vahepeal muutunud on?
Noo, termosed lähevad aina suuremaks.
Raamatud vahetuvad juba hoogsamalt.
Kirjapaberist on karjuv puudus - täna läksid loosi laenutuskviitungi ja poetšeki tagumised pooled.

Ja ikkagi on võimatu kurb olla, kui Iseloomuga Maja peidab endas säärast aaret. Ja see pole niisama kapp, selline suvaline vana monstrum, vaid see on Kappide Kapp, aga sellest mõni teine kord:



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar