28 jaanuar 2014

"Rännud kuue teejuhiga" Janika Kronberg

Peadpööritav raamat, lugeja on pidevalt just nagu karussellil. Ja maha astuda saaks, aga ei taha.

Rännumees Janika Kronberg on teadupärast kirjandusteadlane ning lugeja rõõmuks ei hoia ta ka oma retkedel teadmisi endale, vaid jagab neid lahkelt raamatuveergudel. Seega on lugejal harukordne võimalus reisida ühes autoriga nii ajas kui ruumis, nii reaalsuses, kirjandusloos kui ka Kronbergi fantaasiates (parim osa muide!). Peamisteks teejuhtideks on Ristikivi, Tuglas, Visnapuu, Vilde, Ast-Rumor ja Grünthal.

Miks aga lugemine karussellil sõitmist meenutab? Lood on sedavõrd erinevad, autori lähenemine eri paikadele ja kirjanikele ning nende teoste tegelastele vaheldub märgataval kiirusel. On kohti, kus autorit ennast ei olegi eriti tunda, enam on kirjandust ja ajalugu, fakte ja teadmisi. Ja teisal, näiteks India puhul, on sealmail 1930ndatel ringi liikunud Rumor kusagil tagaplaanil, esil on pigem autor ise, argiste murede ja lihtlabase olmega. Ent see kõik sobitub kuidagi kenasti kokku, moodustab terviku.

Emotsionaalseks tipphetkeks on aga kahtlemata kohtumine Spyrosega, kellega 35 aastat hiljem süüakse ühine õhtusöök Karl Ristikivi mälestuseks (Kreeka komme, kellegi surmateadet saades saada kokku ja süüa selle inimese mälestuseks). Neid tekstilõike lihtsalt ei saa külmalt ja tuimalt lugeda.

Ma usun küll, et see raamat võiks isiklikul raamaturiiulil olemas olla. Tõsiasi, mida viimasel ajal üha harvemini juhtub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar