02 jaanuar 2014

Tagasi Eestisse, vol 4, ehk meie "taanlane" võib peaaegu tulema hakata

Ajaloo huvides fikseerime, et sel päeval, kui mõni tüdruk esitles ametlikult oma kaasat, käisid mõned meist jälle objektil (ehk 26.dets). Oli iseloomu, oli tausta, oli väärikust. Ma räägin majast nüüd, mitte tollest meesterahvast, keda presenteeriti :) Kuigi te võite seda tõlgendada ka niipidi kui soovite.

Aasta eelviimane päev tõmbas tempo kohe hommikul üles, sest esmaspäevad ei ole naljaasjad. Mõni pikalt pühades unelenu võib ootamatult ärgata ja just nimelt kinnisvaralehekülgedel kondama hakata. Seega tegutseda tuli hommikul, no ikka väga hommikul. Loodetud kauplemine lendas kohe korstnasse ja viimaks oli küsimus hoopis selles, millise otsuse teeb maakler. Vale otsus (meie poolt vaadatuna) oleks võinud päädida samal päeval teise huvilisega objektile minekuga ning tolle jätkuva huvi korral hoopis hinna üle pakkumisega.

Järelikult tuli tegutseda nii, et objektile minekut ei toimuks ;) Mis oli eriti keeruline ja ajamahukas, sest õiged inimesed viibisid kõik kusagil kaugemal ja tegutsema pidid esindajad, mis kõik on teatavasti väga mürarikas. Oli selline kiirus, et isegi kuu- ega tähtede seisuga ei saanud tutvuda ega selle järgi asju seada.

Ja siis need ootusärevad minutid, mil telefoniga minnakse tualetti ja duši alla ja üldse kõikjale, kuhu minna vaja on :) Ja kui käed värisevad ja peopesad on higised ja adrenaliin on laes. Kui tuli maakleri kõne ja jah-sõna eellepingu osas, siis lendasin kui lind. Vana pangahaina taipasin siiski kodus kõik rahade liigutamised ära teha, kaardilimiidid tõsta...

Õigesti tegin ka, sest ma ei tea, mis sel päeval pangas toimus. Igatahes oli see tõeline košmaar, mis pangasaalis vastu vaatas, ees, ATM-ide juures oli märksa rahulikum. Kuigi-kuigi, ka seal tahtis järjekord moodustuda ning ei olnud sugugi meeldiv seal kümme ja pluss minutit jokutada. Aparaat ju teadupärast ei anna igasuguseid summasid korraga, vaid seda tuleb jaopkaupa masinast välja meelitada, lisaks pidevad pin-koodi tippimised ja muidu masina piiksutamised. Ja kui sellest veel ikka vähe, siis seisab su kõrval kuueaastane, kes esitab kõikvõimalikke (loe: piinlikke). Valjusti. Edasi avastad, et see kuramuse masin jagab ju vaid viiekümneseid, mistõttu peaks su rahakott kummist olema.

Sõnaga - ebameeldiv! Aga hakkama saime ja tehtud saime.

Seega - peaaegu olemas ta on: iseloomuga, ajalooga, vanas, väärikas ja perspektiivikas majas asuv korter. Suur töö on veel ees...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar