08 jaanuar 2014

"Veinirööv" Peter Mayle


Jälle ma ootasin vist imet. Seda ei sündinud. Või oli see lihtsalt üks väegagi kesine ime.

Mayle´i eelmisi eesti keelde tõlgitud raamatuid ma küll nautisin, no Provence ja puhtad maitsed, eks ole!  Mulle tundus, et olid mõnusad lugemised kõik, lisaks tugev sümpaatia teema vastu muidugi. Aga kirjeldused - need mõjusid, need viisid su kaunile rännakule ühes autoriga. Nüüd aga siis puhas ilukirjandus, kuigi teema endiselt igati südamelähedane (suurem jagu tegevusest Prantsusmaalt). Midagi jäi siiski puudu.

Ehk oli lugu ise veidi mannetu? Väheke krimimaiguline juhtum, aga õiget põnevust ja mitmes suunas hargnevaid uurimistulemusi ei tulnud. Loed ja ootad ja... vajud igavusemülkasse. Ka stiil ise on selline mittemidagiütlev, no on mees konstrueerinud loo ja selle püüdlikult esitanud, aga emotsiooni ei tekita ja liig etteaimatavalt mõjub.

Ainus rõõm, mis lugemisel jääb, on mõned kirjeldused, ent needki pigem nõrgemapoolsed. Vein ja Pariis ja Marseille ja restoranid küll on, aga need on kõigest nimed. Nimed, millele lisatud maksimaalselt kaks lihtlauset kirjeldusteks. Ei pääse paraku mõjule, ei pääse, kuigi nimekiri veinidest/erinevate olmeasjade markidest/brändidest/veinimõisatest/ on ju olemas, kuid ega see veel lugemisnaudingu pakkumisel määravaks saa.

Hetkel mõtlen, et kas tõesti olen olnud mina, lugeja, nende raamatute lugemise ajal nii erinevalt meelestatud. Või on konks tõlkijatöös. Või mängib vingerpussi minu mälu. Või sobiski autorile rohkem selline tõsielukirjanduslik lähenemine.

Boonuspunktid tulevad täna ometigi, sedakorda kujundaja aadressile. Raamatul lehekülgi keerates teeme seda arvatavasti võrdlemisi kindlast kohast lehe välisserval ning just sellele kõrgusele on kujundaja paigutanud leheküljenumbrid. Ent mitte ainult! Need on just sellised nagu juuresoleval pildil näha. Ma ütleks, et see on täitsa huvitav ja ilus ja räpakollidele mõeldes - praktiline :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar