28 veebruar 2014

Direkte fra Norge

 
Nüüd ma hakkan mõistma, miks ma osadest toitudest ja toiduainetest suurt ei pea. Võtame või näiteks sibula - täiesti ajuvaba maitsega ja suus vastiku konsistentsiga, et no sellest ei saagi ju vaimustuda. Miks peaks seda siis sööma ja veel ohtralt söögivalmistamisel kasutama? Õige vastus, ei peagi:)

Ja siis ma sööngi parema meelega nö imelikke asju. Ma nagu eeldasin, et norrakate karamellise maitsega pruun juust on sedavõrd võimsaid kulinaarseid elamusi pakkuv, et eestlased jalgu trampides tänavatel seda nõutamas on. Siis ma aga leian foorumitest küll väikseid vihjeid poodide osas, kus see saadaval, aga kõlama jääb siiski kaasmaalaste suur vastumeelsus selle juustu suhtes.

Ilmselt on minus siiski peidus väike maiasmokk, kuigi ma seda seni kategooriliselt eitanud olen:) Selle paki sisu ei jõudnud ma koos moosiga konsumeerida, aga paneme selle siis ootele, kuniks kuskilt järgmine sats hõrgutist õnnestub saada.

4 kommentaari:

  1. Brrrrr! Kananahk tuli ihule:D

    VastaKustuta
  2. Miiiks?! Kas neelud käivad või sa ei oska hääd asja hinnata:)?

    VastaKustuta
  3. Ei oska vist hääd asja hinnata:) See karamelli"juust" on üks neid asju, mida ma Norras elades hindama ei õppinudki. Isegi moos+juust võileivad tundusid loogilisemana kui plastiliin-juust.

    VastaKustuta
  4. Ma tahaksin nüüd filosofeerida teemal, et ei olemas vale juustu, on vaid vale vein selle kõrval :P Aga tglt on see ikkagi nii hea, et veini polegi vaja.

    Mina jään nüüd igatahes ootama, et mõni kodumaine juustumeister sama asja kallal meil siin katsetama hakkaks.

    VastaKustuta