16 veebruar 2014

"Jumalate aritmeetika" Katrina Kalda


See oli nüüd küll midagi head ja ilusat! Lühike lugu, mis kätkes endas nii palju. Palju siin autori enese elust oli, kes seda teab, aga oli põnev, oli huvitav ja oli äärmiselt nautav.
Ülesehituselt noore naise päevikukatked ja tema vanaemale tolle sõbratarilt Siberist saabunud kirjad. Keerulised suhted ühelt ja teiselt poolt, mis lehekülgede möödudes end aegamööda lahti kerivad ja otsad kokku sõlmivad.
Ja hoopis teistsugune Pariis kui meie seda ette kujutame. Ja ENSV-st lahkumise lugu nagu paljude teiste pagulaste lood. Süütunne, häbi, enese kaotamine ja leidmine, juurte kaotamine ja leidmine. Ja paljugi veel.

Tõsi, läheb veidike sinna Oksaneniga ühte patta, aga siiski kõigest veidike. Ilmselt tuleb "Puhastuse" järellainetust veel hea tükk aega, aga nii see kord kirjanduses juba on (mul on laual juba ka järgmine raamat, mis jätkab samas vaimus, leedukate variant siis, loodetavasti ei hakka nende raamatute järjest lugemine mind segama). Stiililt ja ülesehituselt siiski tublisti sümpaatsem mu meelest.

Ning ikkagi loost endast olulisem ilukirjanduslikult võrratu stiil. Seda enam, et siinkohal tuleb jällegi au anda ilmselt tõlkijale (Anti Saar).



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar