26 veebruar 2014

"Majakas" Alison Moore




Mind on alati paelunud lõhnamälu toel aset leidvad üllatusretked, olgu need siis pikkade vahemaade või kaugete aegade taha. Selles raamatus, mis paljuski keskendub reetmistele ja elukangas korduvatele mustritele, teevad kõik need eksikäänakud kaasa ka lõhnad. Lõhnad ja mälestused on sedavõrd kokku põimitud, et üht teisest lahutada väga keeruline.

Kummalisel kombel on see võrdlemisi haarav lugu, kuigi kui ma kirjeldaksin raamatusüžeed paari lausega, siis peaks see olema üdini igav ja lame. Keskealine ja vaimuvaene meesterahvas nimega Futh (mis nimi?!), hiljuti naisest lahku läinud, sest kogu ta elu on põhimõtteliselt keerelnud tema poisipõlves kodunt lahkunud ema ümber, kes läheb nädalaks Saksamaale matkama. Ja siis detailsed viletsate võõrastemajade kirjeldused, ennekõike ühe oma, mille perenaine Ester just kõige kirkam kriit karbis ei ole. Nii see lugu veereb, aga kuidagi hoiab kütkes.

Hoiab kütkeis isegi hoolimata kummalistest vigadest ja lonkavast tekstist. Õnneks leidsin, et ma ei ole siiski ainus, kelle jaoks esines raamatus mitmetimõistetavaid lauseid (kultuuritarbija 60+), lisaks "toredaid" sõnaleide nagu "joonistusblokk" ja "minija" ja midagi veel, mis mulle enam ei meenu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar