09 veebruar 2014

Öös on asju, ehk "On nagu pole" Alan Adojaan


Teile ju meeldib selle raamatu esikaas? Igatahes on see mõjuv, isegi kui te seda vihkate. See torkab silma. Aga nüüd tõstke käsi, kui mitu teist on seda esikaant ööpimeduses vaadanud! Ja ärge tulge mulle ütlema, et milleks raamatut pimedas vahtida, sest selle raamatu puhul on see äärmiselt vale küsimus. Vaadake lihtsalt! Meie küll nüüd igal õhtul vaatame pimedas toas. Scary.

Ent sisust ka. See tekitab vastakaid tundeid ausalt öeldes.

Esimene mõte. Kerge, kiire, tervameelne, tabav, muhe, naljakas, lõõgastav. Sõrmed on tippinud nobedalt ja ladnalt, hallis argipäevas ideaalne lugemine. Seiklused - jah, neid on, aga ma olen endiselt seisukohal, et iga väiksemgi seik on võimalik suureks kirjutada. Ja vastupidi. Seega ma ei saa väita, et autor midagi enneolematut on läbi elanud, ent annan au tema oskusele see paberile panna, nutikaid metafoore käisest välja raputada ja otse ja keerutamata asjadest ning inimestest rääkida.

Teine mõte. Karmikäelist toimetajat oleks vaja olnud. Sellest loost oleks saanud super loo, eriti seesuguse stiili juures. Aga vahel on vaja ka pisukest diliitimist. See kustutamisvajadus hakkab pihta õigupoolest pisiasjadest. Sõnakordused näituseks. Tekkis kohe huvi, mitu korda figureerisid tekstis sõnad "kablutama" ja "tussu" (jah, see ei ole ontlike ja ülikorralike inimeste lugemisvara, hoiatan juba ette!). Aga ka üldisemas plaanis oleks üks korralik füürer marjaks ära kulunud.

Kolmas mõte. Tegemist oleks just nagu blogikannetega. Milles iseenesest ei ole ju ka midagi halba. Aga. Ka blogitekstid tahavad sutsu toimetamist, kustutamist, täiendamist, kokku ja lahku lükkamist. Hetkel oli tunne, et autor pidas mingit laadi päevikut (ega ma õigupoolest tea, kas see oligi üldse blogi, äkki mitte?) ja keegi ei keela päevikut pidada stiilis, et täna ärkasin jube vara, päike keevitas lagipähe jne, aga kui lõpuks need tekstid raamatusse raiuda, siis peab arvestama, et päeviku ja raamatu lugemises kipub üks ja kindel vahe olema. Nimelt, blogi vm veebipäevikut loetakse sinna kannete ilmumisele vastavalt, ehk seal võib olla märgatav ajaline distants. Mistõttu lugeja viitsib ehk lugeda variatsioone erinevatest ärkamistest, magamaminekutest, hostelitesse jõudmistest, lennujaamaseiklustest jms. Kui aga lugeda raamatut, mida üldjuhul loetakse ühe soojaga, siis annavad rämedalt tunda iga peatüki alguses korduvad kirjeldused. Või lõpus, vahet pole. Mingi hetk oli mul soov karjuda, et mees, räägi asjast! Et kui nüüd oleks suudetud olla parem sõber delete-nupuga, siis oleks saanud ju tihedama ja põnevama teksti, hetkel tahtis kohati sihuke tati venimise tunne tekkida.

Isver, see eelnev kõlas erilise vingumisena. Okei, ma räägin veidi veel positiivsetest asjadest :) Ma usun, et kes kavatseb minna Brasiiliasse, see siit tegelikult leiab küll kasulikke näpunäiteid ning võimalikke ohu- ja hitihoiatusi. Ma arvan vähemasti nii. Ja lisaks juhin tähelepanu, et kui teile on eelnevast reklaamist ja meediakärast jäänud mulje, et see on puhtalt Brasiilia-raamat, siis te eksite - siin on päris märgatav osa ka Hollandil, eelkõige akadeemilisel Hollandil. Ja need hollandi tuvid, need ajavad mind veel tänaselgi päeval, mil on mitu päevas möödas lugemisest, naerma. Et kui teil on plaanis minna lähiajal Hollandisse õppima, siis on see raamat ilmtingimata teie kohustusliku kirjanduse nimekirjas.

Tegelikult see ei ole halb raamat. Kes tahavad lahedalt muhedat, kerget ja lõbusat, ausate kirjeldustega seikluslugu, siis olete lahkelt palutud lugema.

Ja vaadake siis, palun, öösel ka raamatukaanele :)

2 kommentaari:

  1. Oh näe mis leiab kõik kogemata netis tuuseldades. Kommentaariks: see raamat on kirjutatud blogi põhjal. Mu kirjastaja käis aasta mulle peale et sellest raamat teha, ise ei uskunud sellesse yldse. Teiseks raamat alguses oli 600 lk, väga suur osa roogiti välja, väga karm toimetajaksi käis yle - Leelo on tõsine toimetaja, pika kogemusega, seega suur reha tehti. Aga nad ei tahtnud liiga palju ka välja võtta. Respektin arvamust, ilmselt ongi nii, edaspidi katsun olla kompaktsem, aga seesõttu jäi välja väga palju kasulikku turismiinfot, millest on kahju. tussud ja kablutamine on ikkagi ysna tähtsad asjad milelst kirjutada, kas pole. väga täpne on hinnang et väikseid asju suureks ja suuri väikeseks. ma üsna palju ikkagi pidin välja jätma, et mitte liigselt kedagi pahandada. anyway. hea review. thx alan@cafe.ee

    VastaKustuta
  2. Jaah, oluliste sõnade osas olen sinuga nõus :P Aga siis palun rohkem lahedaid sünonüüme kasutada, sinu võimete juures on see ju kukepea!
    Aga lühidalt pole mul sulle muud öelda, kui et aega on nüüd kõvasti mööda läinud, Brasiiliale endalgi pilk peale visatud ja kindlasti oled sa veel mööda ilma ringi seigelnud - et ootaks nüüd järgmist seikluslikku reisikat. On lootust?

    VastaKustuta