24 märts 2014

Mees nagu orkester

Nädalavahetusel uuriti-puuriti Iseloomuga Maja põhjalikult läbi. Ja kuigi seal iga nurk karjub pakiliste tööde järele, siis kõigega korraga alustada ei saa ja liisk langes hakatuseks küttekolletele. Ma usun, et nii ägedat korstnapühkijat-pottseppa annab ikka leida siit Maarjamaalt. Need järgud ja tasemed, las need olla (kuigi neidki oli tal kõvasti), aga inimene ise - no just täpselt see, mida Iseloomuga Majja oligi vaja, kõige oma ajaloo- ja arheoloogiahuvi ja -teadmistega. Ma ei tea, isegi kui teil ei ole majal ühtegi korstent ja ahju, kutsuge ta kasvõi niisama külla, ajalootundi pidama või midagi.

Te saate linna kohta ühte koma teist teada, lisaks ilmselt ka oma eluaseme kohta. Iseloomuga Maja asub teadupärast osaliselt vana linnamüüri peal, mida omal ajal tassiti hoolega laiali paraku. Maja ajaloost teame muidugi ise ka nii mõndagi, aga lisa tuli samuti ohtrasti. Kõige enam räägib ta loomulikult ikka küttekolletest. Tema võimsa lambi abil võib maja ühest otsast teise läbi erinevate käikude ja uurete vaadata (taskulambiga ei ole mõtet sama katset korrata). Ta mahtus nii leivaahju alla, sisse kui peale, nii et põhimõtteliselt kui see maja ka sooja ei pea, siis võib vist talve ka leivaahju abiga üle elada:) Leivaahi olevat igatahes aus ja eks tuleb lihtsalt pärast mitut aastakümmet uuesti sisse töötada. Soojakapp pidavat aga meie linnas üsna harukordne olema. Mõne aasta eest võis veel väita, et neid on kaks alles, hetkel ei saa teise olemasolus enam kindel olla (teine asus Posti tänaval). Selge on, et see peaks olema igatahes ainus toimiv soojakapp (ma kujutan elavalt ette, kuidas see peitis endas pajatäit head ja paremat lõunaseks vahetunniks). Pliit on hiljem uuesti ehitatud (see fakt oli ka teada), aga see oli igati tipp-topp.

Selle eelnevaga ilusad jutud kahjuks ka lõppevad. Korstnad tahavad uuesti tegemist, mis asukohta arvestades saab sutsu tülikas olema. Lisaks pudeneb sealt rohkesti kivitükke tänavale, nii et ma ei soovita teil sealt maja juurest eriti mööda käia, kui elu teile armas on. Üks ahi on ilmselgelt üle köetud ja kummis, aga selle kasutamiseni ilmselt sel sajandil ei jõua nagunii :) Teise ahju sisemus tahab aga uuesti taastamist, mis saab eriti "tore" ettevõtmine olema. Kalkulatsioonide saabumiseni me veel naerame ja naudime elu, mis pärast saab, ei taha mõeldagi :)

Vähemasti oli mehel lahkudes hea meel seesuguses "muuseumis" kondamise üle, kus iga sentimeeter millestki jutustab. Viiesaja-aastast noorikut pööningult, granaate ja peidetud rahahunnikuid küll ei tulnud ette, aga oli muidu huvitav. Nagu meilgi.

P.S. Kes tahab mehe enda kireva elutee kohta lugeda (sest arvestage, et teile külla tulles ta selleni ei jõua!), siis võib seda teha paari aasta taguses Sakalas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar