02 märts 2014

"Püha kaljukitse radadel" Vladimir Wiedemann


Kui autor esimest korda Dušanbesse jõudis, oli see alles paradiis, hipide oma siis. Paljugi sellest, mis tollal - 1970ndatel ja 80ndatel - oli, on loomulikult tänaseks kadunud. Seega on tegemist juba puhtalt ajalooga, kui nii võib öelda. Ent raamatu positiivset fooni hilisemad sündmused ja ajaloo keerdkäigud veel ei mõjuta.

See ongi igati positiivne ja meeleolukas raamat. No mõelge ise - lillelapsed, kuid mitte ainult. Suur ja lai Nõukogude Liit, mille värvikamad tütred ja pojad pidevalt eelpool nimetet paradiisi vahet voorisid, ikka ühes kõigi oma iseärasustega. Siit saabki ju sündida vaid ridamisi humoorikaid seiklusi ja juhtumisi. Teisalt, et teile ei jääks ekslik mulje, et see on vaid üks marunaljakate retkede kirjeldusi kokku põimiv raamat (kuigi see seda kahtlemata ka on), siis olgu öeldud, et siin on päris võimas kultuurilooline taust samuti olemas. Äärmiselt hariv ja õpetlik, vähemasti minu jaoks. Siin on galerii tollaseid silmapaistvaid tegelasi pidevalt tekstist läbi vilksatamas (Haljand Udam, Kalandar, Haidar-akaa jt). Kohati on, tõsi küll, tegelasi sedavõrd palju ja nad vahelduvad säärase hooga, et lugejal on raske sammu pidada. Samas on iga tegelane omakorda uus ja kaasahaarav lugu, nii et kui keskenduda kõigile neile seiklustele, siis pole väga vigagi, et lõpuks kõik nimed ja näod ühtlaseks virvarriks segunevad.

Lood hargnevad siin raamatus aga nagu oksad puuvõras. Lihtlabaselt ja naljakalt naiivsed läbielamised vahelduvad sügavalt müstiliste juhtumistega. Et võta siis vahel kinni, kas laginal naerda või hetkeks peatuda ja tõsisemalt asja üle mõtiskleda:)  Maod ja karud, nasvai ja kasjakid, džinnide välja kutsumised ja üldse flirt kõikvõimalike salapäraste jõududega, katsed äritsemisega tegelda (vaid mõned näited siinkohal: Stalini mälestusmedalid, KGB katuse all valmivad koraanid või erinevate hoonete seinte kunstiga katmine), hulluarstid ja mida kõike veel.

Või näiteks üks Peetrike ja tema aerostoppimine... Midagi sellist, mida tänasel päeval vist enam kahjuks juhtuda ei saa. Ajad on teised...
"Ka Peetrike oli pärit Tallinnast ja temagi oli haaratud pidurdamatust rännukihust. Tema peamine viis reisida oli aerostopp. Aerostopp oli autostopi analoog, kuid sel juhul ei kasutata edasiliikumiseks mitte juhuslikke autosid, vaid lennukeid. Praktikas nägi see välja nii: lennujaamas läks Peetrike esmalt transiitreisijate tsooni, seal aga sokutas ennast vaikselt mõne grupi hulka ning pääseski nii jänesena nende lennukisse.
Sel moel oli tal õnnestunud viibida enamikus Nõukogudemaa linnades, kuid kord oleks talle koguni kodumaa reetmine kaela määritud. Olles istunud järjekordsesse lennukisse, leidis Peetrike end ootamatult Amuuri äärest, ühest Hiina piiri ligidal olevast suletud linnast. Lennujaamas hakati kontrollima kõikide reisijate dokumente, mis annaksid õiguse keelutsoonis viibida. Peetrikesel aga selliseid dokumente loomulikult polnud. Pärast selgus, et tal polnud ka piletit ega isegi passi. See tingis jalamaid valve kõrgendatud tähelepanu ja Peetrike toimetati kohaliku eriteenistuse kontorisse. Talle taheti kaela määrida piiriületamise katset ja kahtlustati, et ta on Hiina spioon. Selle tagajärjel tuli poisil istuda aasta aega trellide taga, midagi tema jaoks ju ikka leiti. Muide, see ei jahutanud Peetrikest kuigivõrd ja ta jätkas edaspidigi aktiivselt lennukite stoppimist. Dušanbessegi oli ta sattunud just sel viisil."

Ja kuigi ma olen autorist oluliselt noorem, siis teatavat äratundmist tekitas minu ka näiteks see lumeinimeste teema. Ma nagu mäletan oma lapseõlvest ähmaselt jutte jetidest, mida ikka ringles suust suhu hulgaliselt. Mõni aeg hiljem vahetasid UFOd muidugi need välja:) Millest on isegi veidi kahju, sest jetid olid mo meelest ikka kõvemad tegijad kui need va rohelised tegelased. Aga jah, siin raamatus ei saa lumeinimestest üle ega ümber, siin pistab nendega rinda (üsna sõna otseses mõttes) üks Niina.

No ja taolisi lugusid on see raamat paksult täis. Seega natuke nalja, natuke äratundmist ja natuke eneseharimist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar