04 märts 2014

See ülikond...

...ei passinud mulle kohe sugugi selga. Oli see nüüd liiga suur või väike, kurat seda teab.
Jah, Kurjuse Isand rokkis isiklikult ka enamus juttudest läbi, ent vaevalt see minu antipaatia põhjuseks oli. Kuidagi ei saanud need lood mind konksu otsa. Ilmselt olid siiski liialt suured mu jaoks. Suured, sünged ja segased, unenäolisel maastikul aset leidvad peategelaste põgenemised, nende kättesaamised, ahistamised. Lõputu äng. Seda viimast on terve veebruarikuu nagunii pilgeni täis olnud (üksikute eredate eranditega õnneks), nii et märtsis me samal lainel ei jätka. Isegi mitte raamatute vahendusel.
Olgu, "Imat ja Vanadus" mulle isegi nibin-nabin meeldis :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar