20 märts 2014

Sooja päikest otsima

Täna võiks kalendri järgi tõesti sooja päikest minna otsima - ametlik kevade algus ei ole enam mägede taga. Maas laiutavat lumekirmet vaadates tundub aga veidike varavõitu. Teisalt ennelõunal lastega väljas olles on küll kange tahtmine kindad käest visata, sest juba on oi-oi kui soe.


See napp lumekiht on kõvasti kõneainet andnud viimastel päevadel - inimesed ikka ohkavad valuskurvalt ja vangutavad päid, kui näevad kuskil mõnd lilleõit või rohututti lume alt piilumas. Et oli seda ikka vaja nüüd. Oli juba kevad, looduski sai sellest nii aru, ja nüüd siis sedasi. Aga ma mäletan küll ühte seesugust kevadet (ma tean, et ma kõlan nüüd nagu mingi 80-aastane memmeke). Oli samamoodi märtsikuu, koguni koolivaheajanädal nagu nüüdki.Ühe õpetajategrupi eestvedamisel sai mindud lõuna poole, ikka bussiga ja läbi kõigi toredate maade nagu see tollal peaasjalikult käis. Ilmselgelt mõtlesid kõik, et ma peast põrunud olen, et sellises vanuses ja sellise seltskonnaga nii pikale reisile läksin. Saladuskatte all võin öelda, et on need õpetajad, mis nad koolis ja klassi ees on, aga reisil on nad ikkagi inimesed, pealegi võrdlemisi toredad :)

Igatahes läksime me lõunasse, lootes kotiga sooja ja päikest ja kõike muud hääd-paremat saada. Juhtus aga see, mis ikka juhtub, kui inimene planeerib. Jõudes Viinis Schönbrunni lossi juurde, võttis kõik see lossiaia õiteilu meid vastu korraliku lumevaiba all. Võõrasemad ja kõik muud toredad ja värvirikkad lilled õilmitsesid lumivalgel taustal. Väga ülev vaatepilt.

Nii et oli see vast üks jahedavõitu reis tookord, kuigi pean möönma, et ma enam päris hästi ei mäleta, kas ka Itaalias oli ebameeldivalt külm või siiski mitte. Küllap seal domineerisid teised emotsioonid.

Ilusat peagi algavat kevadet!

P.S. Kevadpilt tuleb hoopis aknalaualt maitserohelise potist, paraku.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar