07 märts 2014

"Võõramaalane" Mare Grau


Ilmselgelt on mul viimasel ajal mingi ümberstruktureerimise äärmuslikkuseni kalduv maania. Igasugused vähem ja rohkem toredad raamatud tunduvad olevat "vales kohas" ja mina paigutaks neid aiva ringi. Noo, iseenesest võib see "Võõramaalane" muidugi ka selles sarjas vapralt istuda, aga mul on jällegi tunne, et antud juhul jäi see raamat nii mõnestki lugejast ilma. Sest see sari vast päris ei ole naistekatega sama sammu astunud, või mis...ja tõeline tuhkatriinu-elu järele ihaleja ei lähe oma vajadusi sellesse sarja rahuldama.

See on üsnagi naistekas, ma leian. Tõsi, mitte tüüpiliselt ühtse romaanina, ülesehituselt siis pigem jutustusteks jaotatud. Mis samas aga asja olemust ei muuda - läbivad tegelased ja silmanähtavalt kronoloogiline järgnevus on ometigi. Nii et, keda hirmutavad igasugused novellid, siis - asjatu hirm, ärge tehke sellest välja :)

Kõik need massid, kes loevad lihtsast/vaesest/lootusetus olukorras orvukesest, kes läheb laia ilma rändama, satub seejärel mõneti huvitavamasse keskkonda, näeb ja kogeb sootuks vastupidiseid olukordi, siis leiab oma elu õnne (ikka vastassoo esindaja näol, mis te siis arvasite!) ja samas vaimus edasi - see raamat on teile! Kusjuures oluliselt paremgi ju lugeda, kui suvalisest x riigi kodanikust. Siin on ikka täitsa eestlane, siitsamast Maarjamaalt, kes läheb küll Londonisse, küll Prantsusmaale, näeb nii- ja naasugust elu, leiab vististi vajaliku rahulolu iseendaga.

Korra tahab lugu võtta ka põnevama pöörde, juhtub see seoses raamatukoguga (ma ju räägin kogu aeg, et kõik kõige erutavam toimubki seal), millest omakorda hargneb üks veidi ajaloolisem novellike, oletatavasti ka rohkem fantaasiailma kanduv neist.
Valetasin, tegelikult on teine põnevam koht veel siin - mingil kummalisel põhjusel kruttisid minu vererõhu üles ka raamatu lõpuosas erinevates ööbimispaikades küsitud ja kindla algustähega seotud kirjatööd. Oli tunne, et nüüd kohe-kohe juhtub midagi ülierutavat, et kõik see "mäng" on osa millestki suuremast ja vägevamast, mis avab end lugeja silmadele... Aga siis vajus lösti (ma ei tea isegi, kuidas see sõna kirjutatakse, aga vaat tunne oli täpselt selline) lõpp ära, või igatahes ootused olid kõrgemale kruvitud :) Teisalt, mänguna ikkagi mõnus.

Väike üllatus oli mul ka seoses selle raamatu autoriga. Katkendite ja eelinfo põhjal tundus mulle, et tegemist võiks olla verinoore autoriga, ent ilmselt panin seekord oma sisemise radariga totaalselt puusse. Seega väike vastuolu autori vanuse ja ilmunud teksti vahel. Tühja sellest!

Seega, lihtne, kerge, ladus lugemine, paras enne aiatöid veel ära lugeda. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar