30 mai 2014

"Bonjour de Paris! - Tervitus Pariisist" Ene Rämmeld


No vot, läkski nüüd nii, et... Ma hakkan seda enesekiituse juttu uskuma, millest eelmise raamatu postituse juures juttu oli, kuigi seal see mind ei häirinud.

Ent mitte see ei ole kõige suurem mure - hoopis, et siin on lademetes sama juttu, mis esimeses raamatus. Ma tean, et kordamine on tarkuse ema ja puha, aga see läks juba liiale. Praegu ütleksin ma, et kui lugeda, siis pigem seda käesolevat raamatut ja jätta esimene lugemata. Teisalt oli esimese raamatu magusamaks kompvekiks Hermaküla osa. Sõnaga- tuleb läheneda nende raamatute lugemisele loominguliselt, vabalt, lõiguti, mis iganes.

Ja siis veel see jama, et see raamat kubiseb vigadest. Igasugustest. Ilmselt pooli ma ei märganudki, aga see teine pool apsudest, see oli väga suur osa tekstist.

Ma nüüd kolmanda jätan vahele, aga viimati ilmunud loen siiski läbi. Kui kannatab lugeda. Ehk ikka.

Täna tuli paras virn uusi raamatuid "ülevalt alla" ja tänu ootamatult sülle kukkunud vabale päevale olin ma kärme tüdruk neid ka bronnima. Kahjuks on aga sisetööpäev ja ma pean kuidagi homseni hakkama saama. Masendav.

2 kommentaari:

  1. Mae ,olen teiega nõus, et teises raamatus oli palju vigu, aga seda lasi sisse ja lisas eelnevatele veel pool juurde raamatu toimetaja, kuna mu arvutitähestik erines tema omast, siis vead on ilmselgelt andestamatud, millega ta lasi raamatul välja tulla .

    VastaKustuta
  2. Aga, olles eile õhtul alustanud viimase raamatuga, võin rõõmustada, et selles tundub olukord märksa parem olevat :)

    VastaKustuta