26 mai 2014

"C’est la vie - Elu on selline" Ene Rämmeld




 
Lugemislaupäevakut me kodus ei viitsi ei teha, selleks lähme meie linna. Ütleme nii, et seal on vaiksem ja rahulikum. Tavaliselt. Seekord olid mingid tüübid Ramirenti pomminud ja sealt eriti ägeda agregaadi toonud ning müristasid ja tolmutasid sellega pea päev otsa, ise käisid ufonaudi kostüümis ringi. Aga nagu ma öelnud olen - kes lugeda tahab, teeb seda igas olekus, igas asendis ja iga ilmaga.

Et autori kirjutamisolukorraga solidaarne olla, siis ei saanud ma seda raamatut ilma veinita lugeda - loodan, et ta ei pahanda. Seda, et Ene Rämmeld kirjutab, märkasin ma esimest korda alles siis, kui ta käis ühel kohtumisõhtul Fellinis, aga ikka läks kuidagi nii, et ma ei jõudnud tema raamatuteni. Ilmselt parandan ma nüüd selle vea üpris ühe soojaga.
 
Mis võib olla samas vale mõte, aga mis parata.
Kõnealune raamat peaks olema tema proosast esimene. Tõsi, autor ise ei pinguta püüdlikult täpne olemisega oma elu kronoloogias ning kirjutab rohkem sellest ja nii nagu süda ja tujud käsivad. Seega on selles esimeses raamatus peaasjalikult juttu "Libahundi" tegemisest ja Leida Laiusest, Eestis olemise aega jäänud olulistest meestest Vovkast ja Evald Hermakülast ning muidugi põgusalt Pariisist, kuhu ta viimaks 1981.a. minna võis ja sai.
 
See on võrdlemisi avameelne raamat, südamlik, vahel ka valus - nii nagu elugi seda olnud on. Minu jaoks suurim üllatus ongi vast Hermaküla osa. Ja hinge kriipiv ehk ka. Kui ma ütlesin, et see on avameelne raamat, siis tähendab see teisalt ka seda, et kellelegi teeb kirjutatu küllap ka haiget. Samas, need lõigud ei näi olevat autoril nn ärapanemise mõttes kirjutatud, vaid ta ütleb seda, mis hingel aastaid olnud ja millest vajadus rääkida.  
 
Kui sellele raamatule üldse midagi ette heita, siis on need enese kordamised. Leheruumi kulutamise poolest on see ülekohtune, teisalt annab hea ülevaate rõhuasetustest teemadele ja valupunktidele, mis talle olulised - kui pöördub sama asja juurde korduvalt tagasi, siis ju on see temale tegelikult tähtsam kui ta seni välja on lasknud paista.  
 
Ma nüüd loodan, et järgnevad raamatud liialt esimest ei korda ja ma võin need kõik järjest lugeda.


2 kommentaari:

  1. E.R.-IL ON KOMME ENDA ILU KIITA,SEE KA SELLES RAAMATUS VÄLJA LOETAV.AGA ILU ON VAATAJA SILMADES...(ups,suured tähed!)

    VastaKustuta
  2. Kõigil neljal raamatul on head pealkirjad; on hea avameelsus.

    VastaKustuta