07 mai 2014

Jumalaga!



18.aprillil läks oma ilmselt viimast ja suurimat pilti maalima kunstnik Erik Schmidt. Selle kohta väikest lõigukest ajakirjandusest lugedes meenus mulle, et juba aastaid tagasi, mingit saadet või dokut temast teles vaadates, oli mul tahtmine temaga ka kirjasõna kaudu tutvust teha.
Aga läks nagu ikka - elu trügis vahele. Kui nüüd, siis nüüd.
"Jumalaga, Naissaar!" on tema poisipõlvest sellel saarel. Paarist reisist, kapteni pojana olid tal selleks nii mitmedki suurepärased võimalused, kirjutab ta samuti. Ja muidugi sellest minekust, nagu 40ndatel ikka mindi.
Selline lihtne ja südamlik looke, kus killuke huumoritki ei puudunud.
Ei tea, kuidas Schmidtil aastaid hiljem heaoluriigis Rootsis või veelgi hiljem Mallorcal elades lood austritega olid, aga esmakokkupuude poisikesena oli järgmine:
 Suurte ootustega krabasin siis täienduseks ka Hispaania-raamatu, aga küllap sattusin vale otsa.


"Päevapilte Hispaaniast" on siiski äärmiselt... reisijuhti meenutav (?) ja kuigi kahtlemata väga põhjalik, kuivõrd sellist suurt ja mitmekesist maad ning rahvast annabki ühtede kaante vahele pressida, siis ikkagi kuidagi tuimavõitu lugeda.
Kes sinnapoole reisimas ja vajab esimest põhjalikku tutvustust geograafia, ajaloo ja tont teab mille alal veel, siis olge lahked! Niisama lugemiseks leidub vast paremaid variante.

Ent vähemalt noppisin ma sellest raamatust üles Valldemosa külakese, kus Frédéric Chopini ja George Sandi tunded eredal leegil mõnda aega põlesid.
Elulooraamatuna võrdlemisi talutav, eks näis, mida samal teemal jätkates nende Mallorca-raamat pakub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar