02 juuni 2014

"Leida Rammo värvilised maailmad" Eike Värk

 
Ma viimasel hetkel otsustasin, puhtalt kaanepildi pärast, et seda raamatut võiks ikka lugeda.
Ja ei pidanud pettuma. See elulooraamat taastab igatahes usu sellesse žanrisse, sest kuigi siin on igal sammul Leidat ennast sees, on siin kõige enam ikka vist teatrit - meie kodumaist Teatrit, täpsustan. Ei ole siin teistele ärapanemisi ega enese kõrgemale upitamisi. Lihtsalt teater, see suur armastus ja kirg. Julgen puusalt tulistades väita, et eraeluline osa on selles raamatus kordades väiksem kui teatrile ja filmile pühendatud osa. Uskumatu, et keegi veel suudab sel moel eluloo kirja panna, eks.
 
On vaid üks pikk ja muhe elu. Võrratu läbilõige pea tervest sajandist. Esialgsed ebaõnnestumised teatristuudiotesse sisse saamisel, seejärel Sudeedimaale koduabiliseks minek, Viini pommitamise oma nahal üle elamine, isegi võõrsil olles meeletu soov näitlemist õppida, millele sõda muidugi kriipsu peale tõmbas, siis pikk tee tagasi kodumaale (ajal, mil kõik siit vastupidises suunas minna ihkasid, võimalusel ka seda tegid). Ja jälle teater. Jala ukse vahele saamine, läbi raskuste muidugi. Tammur. Lauter. Pinna.
 
Nii aina edasi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar