15 september 2014

"Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid" Udo Uibo

Katkeid kirjastuse koosolekult:

"Teeme säästueelarvega selle raamatu - nagunii ostavad ainult friigid taolisi raamatud!"
"Et siis mis?"
"No hoiame kokku näiteks keeletoimetaja ja korrektori pealt."
"Pagan, ei mängi välja - need vähesed friigid, kes raamatu ostavad, need sindrinahad on ju igavesed keelenatsid."
 
Noh, seekord läks kirjastusel vist hästi - tuli hää asi, korralikult tehtud ja popp veel pealekauba.
 
Küll oli hea lugeda, ei karjunud kusagil midagi. Sama lugu sisu pooleltki. Nauding.
Iga uus sõna oli ühtlasi uus rännak keele sisse, ja ajaloo sügavustesse, kummalistesse seiklustesse.
 
Teisalt ka hirmutav, sest nii mõnestki keelevääratusest või muidu vääritimõistmisest võib sündida uus sõna ning jääda aastakümneteks kestma. Või mõne negatiivse kangelase samavõrd negatiivsest loomuomadusest tekkida sõna. Sõna, mis ei lase mingit nähtust või tegu iialgi unustada. Ja kui viimaks on aegu mööda läinud ja võikski kõik kaduvikku hääbuda, tuleb üks harrastusetümoloog ja kisub kõik uuesti päevavalgele, pritsib trükimusta valgele paberile, toob asjaosalise häbi uuesti lagedale. Ja ring algab otsast peale.
 
Võta või grokk - anna veel madrustele veega lahjendatud rummi :) Samas on üle mõistuse kole sõna susped ja, jumal tänatud, ega selle päritolu ka kenam ole. Või kuidas üks sõna (või peaks ütlema toode?) tuleb ja jääb käibele, samas kui mõni teine analoog hääbub. Jutt siis bikiinidest ja hm... kas peaks ütlema siis aatomi(te)st. Mõlemad päevituskostüümid, suhteliselt samaaegsed, ka nimede päritolud sarnased ja... ikkagi kanname tänasel päevalgi bikiine, mitte aatomeid :)))) Ja no lühendi O.K. päritolu on nii debiilne ja sõna otseses mõttes haige et suisa kurb hakkab.
 
Ma võiksin lõputult jätkata, aga sellisel juhul kaoks teil mõte seda ise lugeda. Seega panen end pausile nüüd. Luban vaid, et igav ei hakka ning põnevus püsib iga viimse kui sõna juures ja viimse kui leheni.
 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar