04 oktoober 2014

Lapiti, kummuli, pea peale, pahupidi...

Mida see pealkiri nüüd ütlema pidi:)
Kellele kõike ja kellele ei midagi.
Uskumatult emotsioonidest tiine ja muidu rikas nädal, seda igatahes.

Rikkale nädalale väärikalt vastu astumiseks leotasin esmalt oma varbad krimpsu. Spaa ise oli keskpäraselt viks ja viisakas, aga vaated seevastu lummavad. Mida ma ka ette teadsin. Aga ma olengi vaadete-inimene, ikka kõrgelt ja kaugele, teate küll.


Vahel aga hoopis madalalt ja kõrgele.
Näiteks, keset linna on meil selline onn (ma räägin praegu ülemisest pildist, eks ole, nii ääremärkusena). Ja sellise onni märkamine on osa meie koolitööst - kas pole imeline? Muidugi on, ma tean. Selliseid näiteid võiks kümneid ja kümneid tuua. Aga ma ei too. Minge ja vaadake ise.


Ja mõni päev on koolitunnid selles majas - jällegi imeline, kas pole? Küll mina juba tean, mida õppida:)

 Vahel võib aga tunnis sootuks puhumiseks minna. Esialgu puhume klaasi, soolapuhumiseni jõuame pingeliste eksamite aegu. Võib-olla ka mitte :) Aga igatahes on mul nüüd lumikellukeste tarvis vaas olemas:) Kaugel nendegi aeg enam on.



Spaa-lugemisest peab ikka ka kirjutama, kuis siis muidu.

Ma ausõna teen seekord sügava kummarduse Monikale, kelle blogist ma selle raamatuvihje noppisin.
Esmalt, see EI ole eneseabiraamat, kuigi pealkiri on ekslik.  Tegelikult on see lihtsalt hea raamat, mis räägib elust ja naiseks olemisest, läbi tugeva huumoriprisma, eneseiroonilise võtme. Ja kuigi ma olen autorist poole noorem, siis jumala eest, see ei muuda asja olemust. Tuum jääb samaks.
Ja ma lisan veel ka, et see ei ole puhas pornograafia (ka selline ekslik mulje võib teil sisukokkuvõttet lugedes jääda).
Muide, see on oluliselt parem raamat kui see Webberi oma, millest hiljuti kaks sõna juttu siin blogis oli. No tõesti kordades parem, ma luban.

Nüüd aga Baskiniga vanni!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar