26 oktoober 2014

Pets


Saatus, antud hetkel siis Oja Petsi kehastuses, näitas mulle keskmist sõrme.
Või kuidas siis veel teisiti suhtuda olukorda, kus ma olen seda meest palehigis püüdnud teleekraanil vältida (edukalt) ja nüüd pidin teda lausa reaalis taluma.
Terve etenduse.
Täpsustagem - monoetenduse. Isegi dekoratsioone polnud, mida vahtida.
Ja nagu sellest veel vähe oleks - kaks (!!!) etendust.
Ja nagu ikka veel vähe oleks - samal päeval.
Järjest.

Nüüd võiks siia lisada veel Uuspõllu, Normanni ja Sepa monoetendused ja vaadata, mis siis juhtuma hakkab. Üldse on see jube hea pinnas antropoloogilisteks vaatlusteks.

Mul on üledoos, ausalt. Ilmselt on mu lähipäevade kummaline käitumine nüüd põhjendatav.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar