17 oktoober 2014

Raamatumeem

Ma talletan selle fb-s ringleva raamatumeemi ka siia. Lihtsalt juhuks, kui ma mõne aasta pärast tahan midagi samasugust jälle teha.
 
Sest tulemus oleks igatahes erinev ja siis võiks juba sportlikust huvist kattuvust jälgida. Sellise enim mõjutanud ja oluliste raamatute nimekirja puhul hakkavad ju paljud hetkeemotsioonid segama. Saadud list sõltub suuresti, kas olla selle koostamise hetkel lapsepõlve mõjutuste vallas või mitte. Mulle näib, et kõige suurem mõjutaja ongi olnud just lapsena ja teismelisena loetu. Kui mõjukusest rääkida, eks. Allolevas nimekirjas kaks esimest on puhtalt sellised 10-aastaselt elamust pakkunud asjad. Ja kas need kaks esimest ühtlasi ei ole ka mingiks algtõukeks olnud, miks üks jalg alati Skandinaavia poole astuda tahab?
 
Teine jalg, mis Kreeka poole üha uuesti ja uuesti astub, on ilmselt oma impulsid saanud Schliemanni elulooraamatu korduvast lugemisest. Kõik järgnev on vaid sellele vundamendile ehitamine.
Või kui vaadatagi seda nimekirja edasi, "Paradiis" ja "Veidrikud ja võpatused", mis märksa hiljutisem kraam, siis jällegi viib see mu tagasi lapsepõlve, selgelt ja üheselt. Nii et ei saa kuidagi üle ega ümber.
 

"Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" S. Lagerlöf
"Kristiina Lauritsatütar" S. Undset
"Paradiis" T. Õnnepalu
"Elu sumedusest" K. Kesküla
"August Maramaa aeg" H. Raudla
"Muutlik" J. Jõerüüt
"Julgus elada" H. Ojasu
"Õnn on otsuse küsimus, ehk need asjad, mida üks ema oma tütele õpetada ei jõudnud" K. Kaldmaa
"Veidrikud ja võpatused" O. Kilusk
"Leskede kadunud maailm" A. Kasemaa

2 kommentaari:

  1. Tore on näha, et nimekirja on pääsenud Kasemaa. Olin tema blogi, "Poeedirahu. kolkaküla täis leski, mahajäetud maju ja rebaseid" andunud jälgija. Pealtnäha pisut eklektiline sisu oli sellel blogil. Kuid autori lood oma kodukülast ja laastud iseendast lõid minu jaoks lummavalt tervikliku pildi poeedist ja tema loomingu lätetest.

    http://andruskasemaa.blogspot.com/

    Huvitav lisandus, et tema koduvald pole maineka Juhan Liivi luuleauhinna väljaandjana Andrust kordagi tunnustanud.

    VastaKustuta
  2. Ja see oligi raamat, mis lõi jalust, sundis katkendeid välja kirjutama... Pani mõtlema, kui palju jäi endal omal ajal pooleli neid vestlusi, kui palju jäi üldse olemata... Aga mul on rõõm nendegi üle, mis aset leidsid ja jääb lootus, et õigel hetkel jõuavad needki sinna, kuhu peavad jõudma.
    Sellesse blogisse polegi juhtunud kusjuures. Teenimatult vähe tähelepanu sai see raamat igal juhul. On vaid lootus, et need, kellele see võiks midagi tähendada, selle ka leiavad.

    VastaKustuta