26 november 2014

"Abielurikkumine" Paulo Coelho


Ma luban, et rohkem ma Coelhoga siinset blogiruumi ei risusta. Sain temast viimaks veidi aimu ja selleks korraks on doos käes. Vähemasti mulle tundub, et on mingid korduvad mustrid ja päris kõike vast pole mõtet temalt lugeda. Või siis ehk aastate pärast jälle.
"Abielurikkumine" oli tegelikult esimene raamat Coelholt, mille võtsin. No vaatas uute raamatute riiulilt oma kolme kirsiga mulle vastu. Loogiliselt võiks järeldada, et küllap siis polnud halb, kui hiljem veel "Palverännaku" söandasin võtta ("Võitja on üksi" oli juba kõige täiega aia taha läinud lugemine mu jaoks).

Ei olnud jah halb. Ilmselt on Coelho suure empaatiavõimega (või on seda kõik kirjanikud?), sest ühe abielunaise tundeilma on ta üpris põhjalikult lahti muukinud (meesinimese kohta vägev saavutus). Kas ka šveitslased, seda ei oska öelda - äkki Mäemamma loeb ja kommenteerib kunagi seda külge?

Teisalt, seda ma ütlen, et peamiselt on Coelho siiski müügimees;) Hea müügimees nagu näha. Ja selles peitubki tema fenomen. Punkt.

6 kommentaari:

  1. Coelho puhul on just see turundus- ja müügipool hästi põnev, seepärast olen ka tema blogi jälginud. Viimasel ajal on see küll (justkui) viletsamaks muutunud, aga see-eest kasutab ta nüüd rohkem teisi sotsiaalvõrgustikke.

    On üks neist vähestest kirjanikest, kes ei vaata viltu oma teoste piraatidele, vaid on nende kaitseks välja astunud, mõistes, et sedakaudu saab ta veel rohkem tarbijaid.

    Coelho raamatuid olen lugenud väga vähe ("Accra käsikiri" ja paar lühemat mõistujuttude kogumikku), aga sellest vähesestki aimub niisugune temale omane korduste ja rahva- ning mõistujuttude kasutamise oskus, mis ladina-ameerika kirjandust sageli iseloomustab.

    Eks ta üks omamoodi nähtus ole ja sellisena inimestesse suhtumise ja nendega manipuleerimise osas väga huvitav. Hiljuti oli tal ka kaheosaline pikem yeleintervjuu Oprahiga, seal avas ta oma tõekspidamisi USA lugejaskonna jaoks.

    VastaKustuta
  2. Olen täiesti nõus :) Ise lugesin "Alkeemiku" ära (kunagi viissada aastat tagasi) ja kui järgmise järele haarasin, hakkas vaimustus lahtuma. Ühest raamatust piidab täiesti.

    VastaKustuta
  3. No näed siis, te vaid kinnitate mu kahtluseid:) Samas ega ma lugemist ei kahetse, eks ilmaeluga peab ikka kursis olema. Nüüd peaks veel ühe Osho raamatu ette võtma, muidu alailma piinlikud olukorrad, kus ei oska sõna sekka öelda.

    VastaKustuta
  4. Hahahaa vot mina pean siinkohal käed üles tõstma ja tunnistama, et mina ei suutnud Oshot lugeda. Ka mitte ühte raamatut. Ma arvan, et ma jäin 10 lk peale vms. Minu jaoks täielik mõttetus.

    VastaKustuta
  5. See nüüd küll innustavalt ei mõju :) Ma siis ootan selle kiire asjaga veel :)

    VastaKustuta
  6. Loe ikka Oshot:)Aga seal pead ka valima õige raamatu. Ma otsin sulle välja selle pealkirja.
    Aga Coelho puhul piisab küll täitsa "Alkeemikust", see on täitsa loetav muinasjutt. Muud võib vabalt kõrvale jätta. Eriti jube oli "Veronika otsustab surra". Huhh...

    VastaKustuta