25 detsember 2014

"Aasta Pariisis" Eia Uus


Ilusa esikaanega raamat, kas pole? Sedasi õhata saab ju nii harva...
Romaan, mis nagu polegi romaan. Igatahes mõjub see pigem sellise päris loona, elust enesest. Nagu kirjutakski autor enda aastast. Ma ei tea, miks see nii on ja võib-olla on see vaid minu peas kinni. See pole pelgalt Pariisi pärast või seoste pärast "Minu Prantsusmaaga", siin on midagi muud. Aga ma ei tea isegi, mis see on :)
 
Iseenesest on lugemiseks ladus ja lobe kirjatükk, kuigi erilist põnevust ei pakuta, on mingi tabamatu pinge kogu aeg õhus vibreerimas (ma isiklikult ei usu, et see oleks seotud lõpupuändiga, see oli omamoodi võõrkeha kogu loos). Ehk oli pinge seotud valikute tegemisega... 
Ma sildistasin selle raamatu nüüd meelevaldselt reisikirjanduse alla. Tinglikult ju täitsa võiks? Või olgu see siis reisiromaan ennemini.
 
Lugedes kajas mu peas aga uuesti ja uuesti küsimus, mis äng ja maailmavalu neid tänapäeva noori naisi kogu aeg saadab. Ja miks. Kust see tuleb. Või millest. Millal see neist lahti laseb. Kui üldse. Masendav ja ülistav üheaegselt. Ometi kogu aeg kuklas olemas.

2 kommentaari:

  1. Mäletan,et nägin kõigepealt filmi ja siis ruttasin raamatut laenutama. Et raamat ju alati parem kui film! Pettusin rängalt.

    VastaKustuta
  2. Oot, ma arvan, et Sa ajad midagi äkki segamini? Eia Uusi raamatu põhjal ei tohiks küll filmi olla, see on äkki see teine raamat...Kas Vahingu "Eestlanna Pariisis" ei pea Sa silmas? See oli filmina ka, Laine Mägi vist veel mängis...

    VastaKustuta