23 detsember 2014

Jõuludest. Kõik ju räägivad.

Indigoaalane oskas (taas kord) püstitada teema, mis paljusid puudutab. No jõulud ja jaanid on nagu ilm, millest inimesed, sh eestlased ikka meelsasti räägivad. Ja kuigi ma muidu tavaliselt vist (pole statistikat teinud, seega võin ka eksida) Rentsiga nõus ei kipu olema, siis seekord puistab ta küll seal kommentaariumis kulda:)

Mis samaaegselt paneb mind tunnistama, et mul on tänavu ideaalsed jõulud. Olen ju minagi olnud nende ridades, kes enne pühi ähivad ja ohivad, sest nii palju kohustusi tahavad mind enda alla matta. Liiga palju on sunniviisilist. Mu meelest kurdavad paljud teised ka. Ja seda naljakam on, et nad minu olukorrast kuuldes just nagu kaasa tunneksid ja haletseksid. Tõesti, mul on täiuslikud pühad ja tundke mu üle rõõmu (kui te just midagi tundma peate). Need kohad, kus pühade aegu käima peaks, neis käin ma nii ehk naa ka muul ajal. Kui ma satuksin tõesti näiteks oma ema juurde aastas kaks korda, siis peaks jah jõulude kandis eriti pingutama, aga rahu, ma suhtlen temaga niigi iga päev ohtralt ja veedan aega koos, seega kui me ei hooli hapukapsa-seaprae-verivorsti-kooslusest piisavalt, siis ... jätame vahele, milles küsimus :)

Nüüd võiks kisa tekkida teemal lapsevabad jõulud. Tjah, see on juba valulisem teema, olen aru saanud :) Teisalt, lapsel on kaks vanemat ja miks peaks üks neist olema tähtsam ja teine vähemtähtis? Ma usun, et kui kolm osapoolt selles ühele meelele jõuavad, siis probleemi polegi. Olgu, probleem võib olla ja jäädagi kõrvalseisjatele, aga tunnistagem, et see on sellisel juhul ka kõrvalisema tähtsusega :) Seepärast mulle tundubki, et Rents puudutas õiget kohta ;) Väga hea, et puudutas! Ja väga hea, et mul on nädal lapsevaba aega :)

Nii ongi mul seekord kohustustevabad jõulud. Ka perenaisekohustustest olen end vabaks saanud - mis on ju suurepärane! Jõulud ei peagi igal aastal ühtemoodi olema, võibki erinevalt võtta. Verivorsti näiteks asendab mul tänavu Serrano sink, hapukapsast  camembert, ahjukartulit päiksekuivatatud tomatitega ciabatta. Kas ma kurdan? Oh ei :) Ma võtan seda kui elamust ja seiklust.

Muide, mul oli olemas ka nn ametlik jõululõuna (kinkide vahetamiseks). See toimus kohas, mida kõik kolm osapoolt armastavad, nimelt meie linna mõnusaimas kohvikus. Jah, seal polnud hapukapsas-verivorst-seapraad-kooslust, aga jällegi - keegi ka ei soovinud seda kõhule rasket pagasit. Chill! Selline ongi elu!

Mis mulle aga enim asja juures meeldib, see on enese sisse vaatamise aeg. Jõulud ja aasta lõpupäevad  võikski selleks olla. Sageli aga just nimelt ei ole. Tänavu ma usun, et see mul õnnestub. Õnneks sattus näppu ka just raamat, mis pöörab tähelepanu sellele ajale, nii et ma võtan teravdatud tähelepanu alla ka oma unenäod ;)

P.S. Siinkohal ei vaidle ma otsesõnu Indigole vastu - ma mõistan, mida ta mõelda võiks ja öelda tahaks. See esivanematega ja ühtlasi ka hõimlastega suhtlemine, kontaktis olemine, füüsiliselt kokkupuutumine, see võiks ikka ju olla. Lausa peakski olema! Ütleme siis nii, et kas see peab just olema aasta 365 päevast ühel-kahel-kolmel kindlal päeval...? Ei, ei pea. Aga olema peaks, eks?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar