15 detsember 2014

"Kassikõnd" Diana Lotus


Taas kord üks modelliraamat ja taas kord ma ei plaaninud lugeda. Aga tundus sirvides selline mõnusa fiilinguga ja mõnusate piltidega... Ja muidugi häiris mind, positiivses mõttes siis ikka, loo kirjapanija. Põhimõtteliselt ma lugesingi terve raamatu nii, et iga teise lehekülje järel juurdlesin, kas Gruusia-Dagmar on ühtlasi ka loo peategelase ema või mitte :)))) Ma teeks panused sellele, et on ja oleks jube kurb, kui ma eksiksin:) Sest no lõpuks ma ikka kogu hingest tahtsin, et see äge ema oleks raamatuga ka tehnilise poolepealt seotud.
Võib ka olla, et see mõte hakkas mulle meeldima puht subjektiivsetel põhjustel - et mina ise olen midagi sarnast, kuigi vastupidiselt, teinud - pannud kirja oma ema loo ja teades seda "musta tööd", oli põnev erinevate seikade juures mõelda, kuidas Dagmar ja Diana ühtesid või teisi episoode isekeskis arutasid ja kokku-lahti monteerisid.
Lõppeks võib see kõik vaid mu hea kujutlusvõime vili olla, nii et ärge eelnevat juttu väga tõsiselt võtke :)
 
Eks selle raamatu kõige rammusamaks plussiks olegi vist kirjutaja küpsus. Moodustub mõnus kooslus - laia ilma peal ekslev verinoor tütarlaps, kelle lugu aga on pandud kirja paraja sotsiaalse tundlikkuse ja kerge distantsiga. See üks teine kodumaine modelliraamat on "Kassikõnni" kõrval ikka puhta mannetu ja hale. Ma muidugi ei taha siinkohal väita, et kui peategelane Diana oleks ise loo kirja pannud, siis oleks samuti kahvatu see lugu saanud, kuid pisuke elu ja inimesi näinud naise pilk tuli vast ainult kasuks.
 
Ilmselt on see raamat ka võrdlemisi aus, vähemasti nii palju kui võimalik. Ei ole liigset ilustamist ega glamuuri, kuigi ka mitte modellimaailma mahategemist ja maapõhja needmist. Ongi selline ilu ja valu koondav pilguheit. Ilus on ehk see, et on võimalus reisida ja ilma näha (ma isegi tituleeriks raamatu otsapidi reisiraamatuks, sest siin on olemas need peatumise ja ümbritseva vaatlemise hetked), saada oma väärtuslikud õppetunnid, kohtuda huvitavate inimestega, karastuda... Valus on see pidev ratastel ja kohvrite otsas olek, tihe konkurents, nõrkushetkedel külgehakkavad pahed, hooaja jagu ette elamine.
 
Sõnaga, on kõike. On suhtumise küsimus, kas seda nautida ja sellest õppida või mitte. Kokkuvõttes oli aga üks südamesoe ja päikseline lugemine, mille üle asjaosalised võivad uhkust tunda küll.

4 kommentaari:

  1. Dagmar on tõepoolest Diana ema.

    VastaKustuta
  2. Sina, Hunt, ikka kõike ka tead :) Mis me küll Sinuta teeksime?!

    VastaKustuta
  3. Kõik, kes Ringvaadet vaatavad, need teavad ;) Seal oli võimalik näha nii ema kui tütart.

    VastaKustuta
  4. T., aga mina naudin ju vabadust, mida pakub telekavaba elu, nii et kõik see teema on väga kauge mu jaoks :) Vaat see on alles elu :)

    VastaKustuta