05 detsember 2014

"Kolm aastat kolmkümmend kolm" Mirjam Link


See raamat oli nüüd küll nii minu kui veel olla annab. Üle paljude aegade tõeline nauding ja rõõm, mille lõpulehekülgedel kunstlikult venitama pidin, no et ikka liiga ruttu ots kätte ei tuleks. Mittemidagiütlevat karva ja kaante poolest ilmetu raamat saab lugeja kohe alguses oma lõa otsa. Eks ikka siiralt ja vahetult sooja suhtumise ja sügavalt ilma ja elu analüüsiva autori tõttu.

Mul oli palju põhjuseid, miks Mirjamiga haakuda, kõigilt lugejailt seda muidugi loota ei saa - käidud tee ja peatuspaik ristmikul on ikka erinevad. Aga seekord kuidagi klappis kõik, pusletükid asetusid ühtmoodi paika. Isegi paljud mõtteuidud oleks kui enda lindilt maha kirjutatud (eriti aktuaalne see praegune jõuluaegne sebimine).

Korduvalt mõtisklesin, mis see raamat siis endast kujutab, žanriliselt. Ühelt poolt kindlasti reisijutt, sest Keenia ja Uus-Meremaa oma palet veidi meile näitasid. Ent see muu pool, mis mulle valdav näis, paelus ehk enamgi. Mõttekohtadega pikitud reisilugu siis äkki?

Ja mõnusa vahepalana kodustega vahetatud kirjad, jälle omamoodi rikkus.

Allolev katkend tegelikult ei anna raamatu iseloomu edasi, ei teagi, miks oli tahtmine just see lõik siia panna. Tasakaalustamaks tõsisemaid teemasid äkki...

Raamatus on mõned õhkõrnad kokkupuutepunktid ka "Minu Keenia" Janikaga, aga need ei kattu, seega pole muret.

Vahetult enne seda lugesin "Minu Ghanat". Aafrika küll, aga autorid ja kogemused nagu öö ja päev. Kuigi ega mul Ghana lugemise vastu ka midagi ei olnud, oli nagu ikka. Lihtsalt sügavuti minekut ehk mitte.

Aga nüüd püüan sellest autori võlumaailmast tasapisi välja tulla. Raske on, väga raske.

2 kommentaari:

  1. Mae, Sa tabasid oma kommentaariga mind mittetundvate inimeste hulgast KÕIGE paremini selle, mis minu jaoks mu raamatu minu omaks teeb :) Aitäh Sulle ja mul tekkis hirmus tahtmine Sinuga päriselus ka kohtuda... :) (nähtus nimega "juhus", mis meid aeg-ajalt tabab, võiks ju üht-teist korraldada, onju)

    VastaKustuta
  2. Aitäh ikka Sulle, Mirjam, et panid kirja oma mõtted ja kogemused. See ei ole alati kerge, ma tean. Aga olen päri, et juhusele võimalus anda ;) Peame oma geograafilised ristumispunktid leidma!

    VastaKustuta