30 detsember 2014

Lühidalt

Kuna deegude kohta tuleb jätkuvalt küsimusi, siis teeme lühidalt selgeks hetkeseisu.
 
Kui ma eelmisel korral postitust nendest, või konkreetselt ühest neist, lõpetasin, siis ma panin naljaviluks lõppu, et järgneb. Minu südame sügavaimas salasopis ei pidanud midagi järgnema. No tuli üks tagasi, veidi hiljem lahkus, kah asi. Mulle juba päris sobib see elukorraldus ilma nende tüütute putukateta.
Mõni minut hiljem pidin ma mantlisse pugema ja lippama.
Koputus.
Avan ukse - paljad varbad trepikojas, varvastel oli omanik ikka ka muidugi.
"Kuule, nüüd sa saad teise deegu ka kätte - jälle seal pottide vahel!"
"Eeee... aga mul pole esimestki enam alles..."
"Igatahes üks on siin."
 
Nii, minu kogenud silm ütles kohe, et see ei olnud see deegu, kes vahepeal kookosrasva maiustamas käis (too oli kõhn, ikka väga), nüüd vaatas mulle vastu aga priske ja särtsakas tegelane. Kui eelmisel korral käis kogu püüdmisaktsioon peamiselt lillepottide vahel, siis seekordne röövel tegi kolmikhüppeid trepist üles. Ja alla. Üles ja alla. Otseloomulikult käis ta vahepeal ka korteriukse taga ära, aga kuna halloo, mina ei olnud valmis temaga samas tempos kolmikhüppeid sooritama, siis põgenes ta ukse tagant uuesti. Nii me seal siis jooksime.
 
Üldsegi - kuidas saab nii paks ja nii kiire olla?! Fenomenaalne.
 
Kätte me ta saime ja puuri torkasime. Nagu ma eespool mainisin, olin ma lahkumas, lisaks oli mul kogemusi varasemast analoogsest korrast, kus deegu oli uuesti vehkat teinud minu saabudes. Okei, mulle see ju võinuks isegi sobida, aga mul on siin veel üks tegelane, kellele teps mitte. Seega otsustas tema tookordsele linna- ja poeringile teise lapsevanemaga minna... ühes puuri ja deeguga. Tähendab, siinkohal läheb mu kujutlusvõime sajaga tööle, aga ma säästan teid sellest :)
 
Aga tulles tagasi loo alguse juurde (lühidalt...khm-hm!) Deegu on endiselt olemas. Siin. Minuga. Ja kuigi ma olin terve nädala temaga kahekesi, siis ma isegi suutsin teda mitte uuesti ära kaotada. Nüüd pean üle vasaku õla veidi sülge viskama, sest... teie loete seda postitust ilmselt 30.detsembril, aga ma kirjutan selle valmis päev varem. Mis tähendab, et mul pole veel laps kodus.
Mis omakorda tähendab, et ma veel ei ole deegut üle talle andnud.
Lisame siia veel selle, et ma ka praegu olen kodust lahkumas...
Mis tähendab, et... kõike võib veel juhtuda. Eriti arvestades, kui entusiastlikult ta muudkui puuri kallal nakitseb...  
 
(järgneb... võib-olla)
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar