01 detsember 2014

"Titanic" Pärnu Endla

Nagu ma, telekavaba inimeseloom, aru olen saanud, siis küttis eile tuliseid kirgi iga-aastane vabatahtlik-kohustuslik muuvi nimega "Titanic". Mõni varustas end tarvikutega ning asus siiski seda vaatama. Teine tegi süvaanalüüsi eetris olemise kuupäevade erisuste kohta (vist olla kõvasti ettepoole nihkunud võrreldes varasemate aastatega). Jne.
Ma olen ka kunagi "Titanicut" vaadanud, ilmselt isegi mitu korda, aga eriliselt meelde on jäänud ikka see va esimene. Kahlustan, et see oli nii kõva sündmus, et meie neljane seltskond võttis koolis vaba päeva, videomakk sai kuumaks köetud (alguses piltlikult, lõputiitrite ajaks oli see ka otseses mõttes tuline), paar pätsi saia ja suur purgitäis Nutellat käis loomulikult ka asja juurde... ja siis võis alata.

Tänavu jääb kinopilt vahele, seevastu tuleb aga märkida, et päris puhtalt ma siiski pääsenud ei ole. Vahelduse mõttes sai vaadatud, kuidas see lugu teatrilaval välja näeb. Tõsiselt üle võlli keeratuna siis ikka eks ole.
Algus oli äärmiselt rabe ja ei läinud kohe kuidagi vedama. Mingist hetkest siiski hakkas veidi nalja saama ja suunurgad ülespoole nihkuma. Peaasjalikult on see lavastus ikka osaliste peale üles ehitatud - selles võite te juba teatrimajja sisenedes ise veenduda, isegi saali pole vaja minna:) Ehk siis publiku keskmine vanus on kõvasti alla harju keskmise, või olgem veelgi täpsemad - nagu koolimajja oleks sattunud. Küllap on kõige kurjajuur ikka see Kätekas. Aga võib-olla ma olen siiski ülekohtune:)



Foto: Endla koduleheküljelt

Samas kui näitlejad ise naudivad oma mängu ja "panevad täiega", siis on ikka tore vaadata (meenub kohe "Meeste kodu", mida võiks korduvalt vaadata ja mida ma ka kavatsen teha). Igatahes lendab põrandapesuvett, plaksuvad kummikindad ja piparkoogivormi-süda saab uue väljundi, 2 Quick Start saab võimaluse võimsaks comebackiks jms.

Allolev pilt illustreerib hästi minu lemmikhetke lavastusest ja kui nüüd hästi meenutate, siis aimate isegi, millega tegemist.
Saalis lahkudes võis nentida, et vinged mutid, muus osas jäi küsitavusi.
Foto: Endla koduleheküljelt

PS Sellise sürri etendusega ei saanud meie Pärnu-trip muidugi lõppeda, see oleks liiga mage ja sobimatu olnud. Ämeeeeeising gööls laik as pidid ootamatult katkestama hilisõhtuse eine Steffanis, kuna duubelabieluettepanek muutus üha agressiivsemaks ning viimaks päädis ma-ei-mis-rahvusest-meeste omavaheline kriis pitsatüki lennutamisega vastu seina. Muidugi me põgenesime ja ilmselt ei julge oma nina niipea Pärnusse pista.
Nüüd on õudne november läbi ja kõik saab ainult paremaks minna. Punkt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar