14 jaanuar 2015

"Ingmar Bergman: Armastus, seks ja truudusetus" Thomas Sjöberg


Sellest mehest saaks ja võiks veel lõputul hulgal raamatuid valmis treida, aga ega tema kõiki kihte ikka vist lahti ei harutaks. Isegi oma ala helgemad pead ei saa vist lõpuni aru, mis selle mehe peas toimus...

Kõnealune raamat jätab Bergmani filmid sootuks kõrvale, vaid erinevate eraeluliste tähtsündmuste taustaks ütleb ära, millist stsenaariumi IB parajasti kirjutas või millise filmi võtted käsil olid. Muus osas jääb looming puutumata. See mees on ise enda suurim looming mu meelest. Ja milline looming! Loed ja mõtled, kas armastada või vihata:) Küllap tundsid nii ka kõik tema abikaasad, naised, armukesed, lapsed. 

Tekib küsimus, kas rootslased ise kogu sellest kompotist sotti saavad? IB on ise kirjutanud endast (ohtralt valesid sinna sisse põimides), temast on kirjutanud teised ja ma ei tea, aga tundub, et ka kõik tema naised on ühe või rohkem elulooraamatut kirjutanud (Laretei, Ullmanni ja Ingrid Bergmani omad peaksid eesti keeles küll olemas olema). Ja mida rohkem neid kirjutisi on, seda kaugemale näikse tõde kaduvat:) Aga võib-olla ongi nii parem? Oleks üks ja ainuke raamat, siis võtaksime kõike puhta kullana ja tõe pähe, aga nüüd, mil neid raamatuid on rohkem ja iga järgnevaga kattuvusi aina vähemaks jääb, saamegi näha kui muutlikud on inimesed ja nende tunded. Kuidas tõde väänatakse. Kuidas mälestused moonduvad. Kuidas elatakse vaid tänases ja vastavalt tänasele kirjutatakse ümber ka ajalugu. 

Igale naisele kuluks elus korraks üks bergman ära:)

Edited: Ja kel huvi on, võiks vaadata Liv Ullmanni dokut, mis peaasjalikult temast ja IB-st. Ilus ja valus. See oli esimene kord, kui Mae vaatas ja pisara poetas. Kordust juhtus vaatama mõni kuu hiljem, enam mitte üksinda, vaid teises seltskonnas, Otepääl, ja poetas samuti ühe pisara - peab ju midagi tähendama?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar