28 jaanuar 2015

Lahutatud inimesed, attenzione!

Tekki vaidlus, võrdlemisi tuline - mida teha abielusõrmusega pärast lahutust.

Variante on oi kui palju, aga kõigil on oma väikesed vead juures. Siin ja praegu on enneolematult hea võimalus jagada oma kogemusi lahutatutel, nii naistel kui meestel. Või tegelikult pole ju vahet, isegi kui teil sõrmus veel sõrmes ja see sinna ka edaspidi jääb, siis võib teil ju ometigi olla mingisugune seisukoht või nägemus, mida teeksite teie, juhul kui...

Kes ei julge oma nime all arvamust jagada (mis iganes põhjusel!), võib seda teha ka anonüümselt või lausa meilitsi. Ootan päris huviga :)

10 kommentaari:

  1. Lahutuse kogemustega nagu ma olen, ei suuda jätta kommenteerimata. Mina arvan, et on mõistlik sõrmus jätta lastele, kelle isa lahutatud mees on. Võib lasta ümber teha, ripatsiks näiteks. Aga võib jääda ka ootama aega, kui lapsel vaja abielusõrmust.

    VastaKustuta
  2. esimest korda- müüsin maha (polnud midagi süüa)
    teist korda- kadus ära juba abielu ajal
    Kui saaks valida, laseks ehteks valada (kõrvarõngad ntx)

    VastaKustuta
  3. Minu arust pole õiget ega vale varianti. Kas just ise lapsena näiteks lahutatud vanemate abielusõrmust abielus kasutaksin, aga samas vanavanemad lahutasid hilises eas ja vanaema kihlasõrmus on küll minu oma ja kannan kui talismani. ~35aastat oli ikkagi õnnelikku abielu.

    Aga muidu - tagasi ei pea andma, aga kuidas keegi tunneb. Abielu oli osa minevikust ja võib jääda mälestuseks. Kes tahab müügu maha (kui raha häda). Kes tahab sulatagu muuks ehteks ümber jne. Eks see oleneb täiesti inimeste (eba)uskudest.

    VastaKustuta
  4. Kõige õudsam minu meelest on seda edasi kandma jääda. Vot sellest ma aru ei saa. Muu on puhas valikuvabadus.

    VastaKustuta
  5. Juba mainitud variant - jäi alles, läheb vajadusel lastele ümbersulatamiseks ja uue sõrmuse valmistamiseks.

    VastaKustuta
  6. Igas abielus on olnud ilusaid hetki. Seda mõistame eriti hästi aastaid peale lahutust. Mõnikord võtan sahtlipõhjast kätte ja meenutan, et midagi oli siin elus ka ilusat.

    VastaKustuta
  7. hmm. panin sahtlisse karpi ära ja sinna jäi, mingit plaani ei ole temaga. lapsi ei ole. kui nälg majas oleks ja see päästaks, siis maha müümast ei kõhkleks, aga mingit vajadust lahti saada ka ei ole.

    VastaKustuta
  8. Aitäh teile!
    Ilmselt kerkis meil see vaidlus sõpraderingis ennekõike ebausu pinnalt. Vaatan, et siinsetel vastajatel see üldse teemaks ei ole. Päris põnev :)

    VastaKustuta
  9. Mina andsin tagasi sellel hetkel kui ütlesin et ma ei taha enam temaga abielus olla ... :(

    VastaKustuta
  10. Minu esimese abielu sõrmus oli sulatatud (abikaasa isa esimese ja hiljem lahutatud) abielu sõrmusest... Ja ka mul lõppes see abielu lahutusega. Hiljem kuulsin, et on ebausk, et lahutatud abielu sõrmusest ei tohiks uut abielusõrmust sulatada.

    VastaKustuta