25 jaanuar 2015

"Viimnepäev veeparadiisis" Aile Alavee


Uudiskirjanduse riiulis passis selline väike hall hiireke. Ma ju naljalt eeltööd tegemata raamatuid ei võta, aga no oli sellise õnnetu moega seal.
 
Aga oli hoopis nii jõhkralt haige raamat et anna olla. Kui see oli paroodiana mõeldud, siis oli see väga hea raamat. Kui mitte, siis ma ei taha mitte mõeldagi :) Teisalt on see muidugi väärt oskus - kirjutada üks raamat nii, et seda annab mõlemat moodi tõlgendada. Telenovelade austajad loevad ja ahhetavad ja elavad kaasa ja pühivad äkki pisaragi lõpuks silmanurgast. Veidi pragmaatilisemad inimesed lubavad vasaku suupoolega pisikese muige ja lasevad teksti diagonaalis silme eest läbi. Tegelikult on muigest vähe, sest vahepeal võttis ikka valjult itsitama, näiteks mudavannistseen. Jah, nüüd te saite õigesti aru - tegemist on sanatooriumilooga.

 Kulturnikud, attention, please! Selle teksti põhjal saaks järgmiseks jõulupeoks väga hea koomuski teie rahvamajas. Väga näidendilik tekst, lisaks ohtralt nalja ja paksult seepi. Katkematud ovatsioonid garanteeritud!

5 kommentaari:

  1. Oo väga hea! Tekib kohe küsimus, et kuhu on jäänud sinu spaaromaan??? Kunagi sul ju oli üks väga hea plaan. Ootame!
    K.

    VastaKustuta
  2. Kõlab intrigeerivalt.

    Aastaid tagasi lugesin üht teost tundmatult eesti autorilt, mis tekitas ehk samasuguse segaduse - kas autor kirjutas tõeliselt õõvastava õudusloo või siis... tegemist pole just õnnestunud kirjutamisega.
    http://loterii.blogspot.com/2010/10/ebe-padu-murtud-suda-2010.html

    VastaKustuta
  3. Kuule, see oli seal blogis ju väga mõjus katkend sul valitud:D Aga ega tervet raamatut vist ei viitsiks küll sellises stiilis lugeda.
    Sa loe see Viimnepäev ka läbi, ma kohe huviga ootan, kas sina saad aru, mis ASI see on :)

    VastaKustuta
  4. K. on nii tubli ja meenutab nüüd vähe tausta ka sel plaanil :)Olgem sündsad, eks ole:)))

    VastaKustuta
  5. Mõtleb-vaatab, ehk raamatukogus olemas.

    VastaKustuta