19 märts 2015

Abi Morgan "LOVESONG. Ühe armastuse lugu"



Küll ühe armastuse lugu nagu pealkirigi ütleb, aga ennekõike ikkagi lugu Ajast. Vana tõde, et aeg kulgeb erinevalt, kehtib ka siin. Erinevate asjade ja sündmuste jaoks on Aja kulgemine erinev. Armastuses eriti. Ja millisena see tempo veel aastakümneid hiljem tagasi vaadates paista võib.
 
Muidugi mis mind alati häirima jääb, see on pinnapealsus. Ilmselt võib mind sama asi häirida ka filmide puhul kui nii mõelda. "Lovesong" võiks olla üks väga hea ja väga mahukas romaan, siin oli meeletult ainest. Lavastuses jäi see aga mõjuma kiire kapakuna, lihtsalt ei olegi võimalik kõigil eri nüanssidel pikemalt peatuda. Kuigi tahaks ju.
 
Etendus ühes vaatuses. Seda oli tunda:) Ühel hetkel läks köhatusi ja toolidel nihelemist õige paljuks:)
 
P.S. Kui keegi tark oskab mind valgustada loo asjus, mis kõlas Milli ja Komissarovi tantsu taustal, siis oleks minu nauding etendusest täiuslik!
 
P.P.S. Minu veiniga valge klaari all istumise hõrk unelm oli selles loos asendunud apelsinipuuga - polnud samuti paha:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar