05 märts 2015

Gardner McKay «MERE MÄRGID»


Väga vastuolulisi tundeid tekitav, kuigi samas ka äärmiselt nauditav näitemäng. Lugu ise on suurem kui mistahes etendus. Selline lüüriline, mida ühe iiri kalurimehe puhul oodata võikski.

Ja muidugi Rämmeldi monoloogid, mis olid õhtu kandvaimad. Üldse on see lugu väga... lavalt elusse üle kanduv, või vähemasti jõudsin ma selleni. Juba etenduse ajal tabasin end korduvalt mõtlemas, et nad annavad ju edasi oma lugu, mitte seda tekstiraamatu oma.
Aga ma näen ikka tonte seal, kus neid ei pruugi olla:)

Meeldiv üllatus, et sellisesse nukra alatooniga loosse oli kätketud ka mõnusat huumorit. Ikka naer ja pisarad käsikäes.

Imelik oli aga ka vahepeal, näiteks see Timothea stseen pussnoaga. Midagi selles ju ju oli, aga ühel hetkel kiskus siiski liiga kriipiks kätte. Mu meelest hõljus publiku hulgas hulganisti küsimärke:)

P.S. Ma nii-nii väga loodan, et pärast Ugala remonti midagi ka selle puhvetiga muutub. Ei tea, ilmselt on seal ikka mingi rentnike teema...? Või on need kivistunud surnunäod tõepoolest teatri palgal? Ja see aastasse 1990 kinni jäänud menüü (te muidugi mõistate, et see aastaarv on siin piltlik näide:) ). Kaarduvad lõhesaiad, kookide kõige kahvatum liigikaaslane kodukook ja kahtlase väljanägemisega salatikausikesed, üksik pleekinud taskurätipakk lagedal klaasriiulil ja tundmatut päritolu valge ja punase veini pudelid, millest esimene maitses nagu kõige koledam ja luupainajalikum unenägu...Samal etendusel oli muide ka mees, kes meil maakonnas üht veiniüritust korraldab ja kellele ma julgeks panustada ja kes oleks võinud veidike puhveti peremeest/perenaist harida, aga ilmselt on tema ammugi käega löönud:) Jeesumaria! Ma tahaks tegelikult teatrisse minna kõva pooltund enne etendust, end häälestada ja lihtsalt nautida, ent selles puhvetis ei oska ma lihtsalt mitte midagi valida.
P.P.S. Jään enda juurde, et selles teatris võiks tegutseda kohvik, mis oleks nii äge ja sedamoodi seatud, et sinna võiks saada ja tahta ka etendusevälisel ajal minna - juhtub see sel sajandil, ma küsin?


2 kommentaari:

  1. Mis kohvikusse puutub, siis loodan samuti südamest, et Ugalal õnnestub selle rentnikuga midagi ette võtta. Nii pakutav kui teenindus on allapoole igasugust arvestust. Mina sain viimati lasteetenduse vaheajal omaniku käest (kes oli tulnud kiirel ajal appi teenindama) lihtsalt lambist sõimata. Huvitav, kas kodanikualgatusega tehtud pöördumine annaks juriidiliselt piisava aluse?

    VastaKustuta
  2. Ma siiski loodan, et see Ugala häbiplekk remondi käigus sujuvalt ise ära kaob...

    VastaKustuta