17 märts 2015

"Maailm on lõputa: 244 päevaga ümber maakera" Inga Kuusik


Mulle meeldib autori pealehakkamine ja suhtumine - loomulikult igati kiiduväärt ettevõtmine selle tüdruku poolt! Ma usun, et sel teekonnal tema poolt kogetu ja omandatu on hindamatu väärtusega, ennekõike tema enda jaoks.

Raamatuga on lood veidi komplitseeritumad. Võib-olla oli neid muljeid liiga palju, et neid ühtede kaante vahele suruda. Või oli rännakute argisem pool sedavõrd aja- ja vaevamahukas, et reisi lõppedes jäid need sekeldused enim sõelale. Või on inimeste ootused reisidele erinevad. Mine võta kinni, mis siin nüüd täpselt oli. Kui ma reaalselt samale teekonnale astuks, siis ajaksin ilmselt rõõmuga näpuga raamatust järge ja haaraksin igast pisimast vihjest kinni, ent kui ma tahan sel teel kaasa liikuda lugejana, siis oli siin liigset ballasti mu jaoks. Eks siin tekivadki käärid lugeja ja reaalse rännumehe vahel. 
Kui ühe soojaga lugeda, siis on väheke ränk katsumus kõik need lennupiletite ostud, erinevad bussifirmad, hostelitesse saabumised ja neist lahkumised jms silme eest läbi lasta. Rohkem oleks tahtnud lugeda värvikatest kohalikest, olmest, ja eelkõige emotsioonidest. Minu jaoks jäi seda poolt väheseks. Aga äkki sellisel ümberilmareisil ei olegi võimalik nii süvitsi minna...?

Nii et, tegelikkuses usun, et see oli hulga sisukam reis kui neilt lehekülgedelt lugedes tundus.

P.S. Kokkusattumustest... Minu vestlustes ei tule just iga päev juttu Bruneist ja Kota Kinabalust, aga vot eile just jutlesin inimesega, kes sealmail liikumas ja mõni tund hiljem vaatasid samad paigad vastu mulle raamatu lehekülgedelt:) Mulle meeldivad sellised märgid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar