13 mai 2015

"Kulinaarsed vested" Carl Mothander


Nagu arvata oligi, siis midagi nii apetiitset ja nauditavat pole ammu ette jäänud. Ja ette jäi see oi-oi kui ammu:) Esmalt laenutasin selle, ent hoidsin maiuspalana (ma jätan paremad palad alati viimaseks) ootel. Aega kulus loomulikult omajagu... Edasi mäletan ma seda hommikut, mil "Kulinaarsed vested" kätte võtsin... ja lehekülg hiljem raevukalt käest viskasin (see oli nüüd piltlik kujund, märkusena neile, kes usuvad, et ma raamatuid loobin ;)). See oli lihtsalt nii kujuteldamatult hea, et ma teadsin, et pean selle endale isikliku eksemplarina hankima.
 
Tolleks hetkeks ei olnud seda aga enam igas raamatupoes saadagi. Tüüpiline. Kuniks ma selle sain, oli mu laual juba uus ja kiire raamatupakk ootamas ning kallis Carolus pidi järjekordselt ooterežiimile jääma.
 
Kui ma järgmisel korral selle kätte võtsin, sain vaevalt peatükk-paar lugeda, kui tundsin, et koht on vale :) See oli minu jaoks puhtalt Hiiumaal, või mõnes teises looduskaunis, kuid kindlasti mõisaaegses paigas lugemiseks mõeldud lektüür. Järelikult... uuesti panin raamatu käest ära.
 
No ja läks aega mis läks, ent viimaks oli Caroluse tund kukkunud. Minu oma ka, sest ma langesin lugemis- ja gurmeenaudingute võrku. Milline mahlakas ja voogav stiil (tõlkinud Anu Saluäär, kes teeb rootsi keelest tõlkides sama, mis Lumet norra keelest, vähemasti mulle on hakanud nii tunduma). See tänaseks kadunud maailm, kuhu Mothander meid viib on nagunii minu tassike teed, ent seesuguste pildikeste ja kauni keele läbi veel tuhatkordselt enam nauditavam.
 
Kulinaarsest poolest rääkimata. Mothander on ära tabanud hea toidu saladuse - piisake kangemat kraami päästab pea iga roa :))) See toimib, ma võin kinnitada ka sadakond aastat hiljem. Tõsi, ühel korral olen alt läinud. See juhtus siis, kui üritasin paralleelselt hakkama saada pika telefonikõne ja pasteediteoga, mis aga tipnes sellega, et uputasin pasteedi liigsesse brändisse. Ainus, kes hiljem pasteeti sõi, oli mu eluõieke, kusjuures veel kiidusõnade saatel. Mina sain aga kaks nädalat külmikut tuulutada, et vängest alkoholihaisust vabaneda.
 
Raamatust endast ma nüüd ei rääkinudki, ent see on ju miniatuurne niigi, nii et ma ei saa teilt avastamisrõõmu võtta.

2 kommentaari:

  1. Haha, ma lugesin seda täna kodus hommikulauas naistele ette :) Prouad kurtsid väsimust seoses eilse pikale veninud kultuuriüritusega ja raamatus on sobilik peatükk sellest, kuidas Carolus Hirmsat Fridolfit lambavormi ja heinatööga jalule upitab.

    VastaKustuta
  2. Selle raamatuga peaks prouasid võluma küll :)

    VastaKustuta