11 mai 2015

"Lõpetuse ingel" Tõnu Õnnepalu

Kui mina Hiiumaale jõudsin, siis oli Õnnepalu juba muidugi sealt jalga lasknud, sedapuhku siis vist Vilsandile. Helgemaid noote ei ole Õnnepalu päevadesse isegi mitte asukoha vahetus toonud, ent ilmselt ei otsigi ükski lugeja neid enam tema teostest.

Hoolimata kõigest näib mulle, et rahu on sellesse raamatusse rohkem siginenud. See on selline... lõpu rahu. Või mingit laadi vaherahu tegemine kunsti ja teatri ja kirjanduse pealtnäha suurte, kuid teisalt tähtsusetult väikeste püüdlustega. Või tagasipöördumine algusesse, lihtsusesse.

Selline nukrusest tihedalt läbi imbunud varasügisestest meeleoludest kantud mõtisklusteraamat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar