16 mai 2015

"Saare võimalikkus" M. Houellebecq

Mitte just kõige helgem raamat, mitte et sellist üldse söandaks Houellebecqilt oodatagi.
 
Mulle näib, et ta lahkab kogu aeg aeg samu teemasid, nii et kui keegi küsiks ühe või teise raamatu kohta, siis ei suudaks ma neid enam eristadagi :) Vananemine ja selle füüsilised ilmingud oleks läbi kirjasõna autori jaoks nagu kõige jälgim ja tülgastavam nähtus üldse. Nooruseihalus ja ülistamine aga liigselt võimendatud ja teenimatult pjedestaali kõrgeimale astmele tõstetud. Eks see ole muidugi ka taotluslik, ent ühel hetkel ka omamoodi väsitav juba.
 
Odavaid reklaamivõtteid kasutab autor niisamuti endiselt. Ohtralt seksistseene pikkides on ju lootust, et raamatut loevad ka need, kes tema utoopiliste tulevikuvisioonidega kaasa ei viitsi mõelda. Seegi trikk on tuttav varasematest raamatutest.
 
Lõppkokkuvõttes oli siin häid ja asjalikke mõtteid ja lõike küll, millele võiksin alla kirjutada, ent kohati kiskus ikka liiga muinasjutuks kätte. Kergete killast see lugemine ei ole, seda ma ütlen, nii et öökapile ärge sättige raamatut. Ja üldsegi, lugege enne suve läbi, sest ka suvelugemiseks see ei sobi.  
 
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar