17 juuni 2015

"Marmorluik" J. Skulskaja


Rohkem kui miski muu tekitas siin raamatus minus mõtteid Skulskaja suhe emaga. Leebelt öeldes oli see omamoodi terav ja vaenulik, isegi uskumatutesse äärmustesse laskuv. 

Selle kõige foonil oleks olnud huvitav rohkem süüvida tema ja tema tütre omavahelisesse läbisaamisse, ent see leidis puudutamist tavatult pinnapealselt. Teisalt, igaüks kirjutabki ju sellest, millest parasjagu tahab, lihtsalt tasakaalu mõttes oleks see hea olnud.

Aga mulle Skulskaja meeldib, hullult. Inimesena, või vähemasti selle inimesena, kellena ta end väljapoole paista laseb. Lõpuni mõistetamatu, teatava salapäraga. Naine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar