27 juuni 2015

"Nelja tee rist" Tommi Kinnunen

Üks üllatavalt hea leid Moodsa aja sarjas. Mitme põlvkonna lugu, mis on kirja pandud napilt ja tabavalt, ent mõjub seda veenvamalt. Ehk siis näide sellest, kui palju saab öeldud vähesega. Vaheldusrikas mäng eri liinide vaatekohtadega on lugejale puhas nauding.

Samuti mõned head tõlkeleiud, mida ma paraku õigel hetkel muidugi välja ei kirjutanud - minu viga. Tõlkinud oli vist Jan Kaus. Kaus tõlkijana passib mulle, olen sellele varemgi mõelnud. Õigupoolest passib enamgi kui kirjanikuna.


Lihtsalt mõnus mõte:
"Maria arust oli elu ehitis, just nagu suur maja, kus on palju kambreid ja võõrastetubasid ning igas toas mitu ust. Igaüks valib ise oma uksed ning kõnnib läbi köökide ja verandade ning satub vaheruumides uutele ustele, ning ükski neist pole õige ega vale, sest tegu on vaid ustega. Mõnikord võib inimene avastada, et on sattunud majas hoopis teise kohta, kui ta algselt oli mõelnud minna. Siin ta on, olles avanud ja sulgenud oma uksi, kõndinud läbi ämmaemandakooli toast, apteekrihärra toast ja toimetulemise toast. Ja nüüd märkab ta, et on kogemata kaasa toonud oma tütretütre, kes ei mõista, millisesse tuppa ta on jõudnud ning kes pulmakellade all ilusti küsib, et mille jaoks neid mehi maailmas vaja läheb."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar