21 juuli 2015

"Joonista valgus" Lea Dali Lion

 
Kiitus eeskätt autorile endale, ent ka kujundajale. Ükskord ometi on seis selline, et kujundus haakub igati sisuga, ilus ja armas on ka.
Lugu ise... on samuti ilus, õpetlik ja ehe. Muidugi jääb sinna küsitavusi, kuid nii peabki, sest iga lugeja võib vastavalt oma tasemele siis vastused leida või oletada. Või niisama huupi lahmida, mis meile ju ka sageli meeldib.
 
Mulle meeldib, et raamatus on suudetud säilitada see nn loomulik arengujoon. Ilmselt on see ju suuremalt jaolt kirjutatud ikkagi nüüd hiljem, pärast paljusid juhtumisi, ent see isiklik areng on selgelt tajutav. Emotsioonid on väga siirad ja realistlikud, küllap on abiks ikka mingid päevikulaadsed märkmed või ülestähendused ka. Edasi hakkab järk-järgult maad võtma oma intuitsiooni arendamine ja usaldamine, erinevate abivahendite katsetamine, sellega seotud mõtted ja tunded. Selline kindel ja selge muundumine.
 
Eks siin on kurvastavat ikka ka, näpuotsaga. Kuidas saavad oma lahingud peetud need, kes peavad tegema seda siin ja nendes tingimustes? Või siis see "omapärane" naaber, kelle peale mõeldes ma ausalt öeldes ei teagi, kumb neist õnnetum inimene on :)
 
Lõpuks hajus see tervisega seonduv aga sootuks ära, oli see taotluslik (et mis sest tondist ikka toita) või lihtsalt kadus päevakorrast... Teisalt on mul tunne, et siin võiks olla ainest järjele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar