17 juuli 2015

"Minu Reykjavik" Tui Hirv


Üks mõnus hiliste õhtutundide kaaslane see "Minu Reykjavik". Kuidagi kutsub lugema vaikuses ja rahus, kui päevased sagimised on seljataha jäänud. Rändad autoriga tasapisi kaasa ja kulged mingitel argistest nii erinevatel radadel.
 
Mulle sümpatiseeris ka autori omamoodi  (näiliselt) vastuoluline isiksus - ühelt poolt on temas ja tema stiilis mingi väljapeetus ja elegants, teisalt jäägitu lapsemeelsus ja ehedalt siiras maailmaavastaja. Ja teravmeelset huumorit leiab niisamuti, mis avaldus eriti hästi mõnede peatükkide lõpus... Kulged ja uimerdad lugejana rahulikult läbi teksti... ja siis äkki plaksti! viimase lausega pannakse rasvane punkt teemale :) Mõnus!
 
Siis veel need paralleelid Taaniga, neid oli õige palju. Vanast heast Taani stiilist jutustas Hirv isegi korduvalt, ent seda kumas tekstist siin ja seal nagunii läbi. Mälulüngad hakkavad mul aga ka tekkima, sest pidin väiksel sekretärineiul laskma emale kiirkõne võtta, et mis ikka selle Taanis potti pistetava singi nimi oligi :) Oli küll suht sarnane selle islandikeelse vastega (mida ma arusaadavatel põhjustel siia välja ei kirjuta". Ah, ja siis veel kõik need pruunid kartulid ja kapsad!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar