25 juuli 2015

"Siluett" J.-C. Mourlevat

Nende novellikogumikega on alati paras riskibisnes, et kas saad sealt üldse midagi või jääd tühjade pihkudega. Kehva romaani otsa sattudes astud justnagu korra ämbrisse, aga novellikogumiku puhul võib seda juhtuda paarkümmend korda koguni. Ja nagu sellest veel vähe, siis on kõige selle jama autoriks enamasti üks ja seesama isik veel ka :)

Siit täitsa sai midagi, mõni parem, teine mitte nii väga hea looke.
 
Paremate välja peilimiseks on iseenesest väga tõhus ja vanamoeline meetod - kas jääb ka pärast raamatu sulgemist meelde ja kummitama või kaovad ühes esimese tugevama tuulega kahe kõrva vahelt ära. Mu lemmikuks (ilmselt see ei üllata ju kedagi, aga ma siiski mainin, et see mu lemmik on) sai "Mineviku kesksõna". Põhimõtteliselt on see ehe hoiatuslugu minusugusele :)
 
Lugu on ühest vallalisest pensionärist, kelle päevadel suurt muud mõtet peale intervjuude jälgimise ja sealt vigade otsimise nagu ei olegi. Kui siis üks konkreetne poliitik kordab ülesastumistel üht ja sama viga, ostab too kõnealune elumõtteta (või siiski elumõttega...?) tüüp Maurice Grevisse´i "Le Bon Usage´i", mis  on siis prantsuse keele grammatika laotatuna 1632 võluvale leheküljele. Edasi on kaks varianti, mis selle pagana poliitiku ja ostetud raamatuga peale hakata - pähe lüüa tollele või sisse sööta.

Plaan hea ja paika pandud, asub tüüp teele saatuslikule kohtumisele, satub aga paraku kokku teise samasuguse tüübiga. Ei, too pole keelepede,vaid hoopis puhtuse fanatt ja talle on ammu närvidele käinud esimese tüübi puudulik isiklik hügieen :) No ja tema on ostnud Larousse´i "Meditsiinientsüklopeedia", mis oletatavasti oluliselt õhem ei ole, sellega ei ole tore vastu pead saada... ma arvan.

Noh selline lugu, see jätkub, aga ega te lootnud, et ma kogu loo nüüd siinkohal ümber jutustan :)  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar