23 juuli 2015

Uusi kogemusi

Ma olen muulukatest ilmselt seni ainult raamatutest lugenud. Pidanud neid siis, vastavalt oma loomingulisele lähenemiseleja hetketujule, tont teab millise marja teiseks nimeks:) Hiiumaa ent õpetab.


Õpetab, et muulukad on ühest küljest täitsa nagu metsmaasikad, aga samas ikka totaalselt isemoodi. Neid kaugusest silmates on rõõm muidugi enneolematu - kus ikka muulukas kanda on kinnitanud, seal on teda väludena, nii et roosatab. Eks ta ämbrissegi koguneb hõlpsamalt kui metsmaasikas ise, sest kabariidid on igatahes korjaja kasuks. Ideaalne, kas pole?
 
Siis aga hakkab vigu ilmnema. Pole see värv ju päris see, mida vana metsmaasikamoor ootaks. Muulukas jääb sõltumata oma küpsusastmest ikka pigem roosaks, tupplehtede juures olev osa aga sootuks valgeks või roheliseks. Lõhn ei kannata kriitikat, sest seda eriti polegi. Muuluka maitseomaduste kirjeldamiseks kerkis mu huulile aga üldse sõna "läge" (vahet pole, kas selline väljend me keeles ülepea olemaski on:)). Ju ma aina ohkisin, kui lääge ja läila see mari on, et lägedaks ta sai ja selleks ka jäi. Magusust ongi tal küllap enam kui metsmaasikas, samas maitsest jääb igatahes puudu. Ei tea, aga ehk sobiks neile duett tõeliste metsmaasikatega - üks annab kogust ja magusust, teine omakorda maitset ja värvi ja lõhna.
 
Praegu vaatan, et muuluka leviala ongi pigem Põhja- ja Lääne-Eesti, nii et ma ei hakka end halvasti tundma nende kehva tundmise osas :)
Ja oma elu õiekesega pahandasin ka vist ilmaasjata, kui ta sajandat korda neid murakateks nimetas ja mina aina teda parandama pidin. Selgub, et vanarahvas ongi neid pigemini murakaiks pidanud - põldmurak, paemurak, maamurak jms.
 
P.S. Ma jäin mõtlema siin, et kui Lõuna-Eestis on muuluka nimeks olnud rämm/rämma, kas siis "rämmeld" oleks nagu muulukate kasvukoht? Ma tean ju üht suuuuuurt Meelis Rämmeldi fänni, kes selle info peale küll padavai metsa poole peaks silkama, eks ikka muulukaid korjama. Või ups, vabandust, ikka rämmasid :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar