17 august 2015

"Arve" Jonas Karlsson

Kujutle, et iga su elamus ja kogemus on tallele pandud.
See on fikseeritud, olemas, kirjas, see kajastub sinu elu arveraamatus.
...
Ja seda sõltumata sellest, kas sina seda mäletad, tähtsaks pead, arvesse võtta tahad. See on seal olemas ja sellel on hind. See hind tuleb viimaks maksta ning kogusummana ei pruugigi see just väike summa olla...
 
Kas sa elaks teisiti? Loobuksid mingitest elamustest? Ilmselt mitte.
 
Ehk sa tahaksid neid siis nö täie raha eest nautida, neist maksimumi võtta. Siinkohal tekibki see igavene paradoks, et kuniks keegi sulle arvet ei esita, tundub loomulik olla pinnapealne ja asju poolikult teha, kui aga  kõigel on hind, alles siis tekiks nagu oskus ja võime neid ka tegelikult väärtustada, neisse sügavamalt suhtuda. 
 
Reklaamis lubatud huumorit oli napivõitu mu jaoks, aga see üks ja suur ja peamine uba oli igatahes olemas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar