12 august 2015

"Me olime valetajad" E. Lockhart


Noortekas, mille puhul tundsin kohe esimestel lehekülgedel, et selle stiil mu kaasa võtab. See o l i mõnus! Ja ma isegi ei teadnud sellisest raamatust - vahel harva juhtub, et raamatukogutüdrukud ise mulle miskit soovitavad.

Rikkad ja katkised noored ja nende suveidüllid, võiks lühidalt öelda. Lõpp muidugi kiskus nii segaseks, et ega ma läbi ei hammustanudki päriselt. Samas on see juba õige mitmes raamat, mille lõpp mu jaoks ära vajub ja ma enam ei haagi.

Ega see raamatu väärtust kokkuvõttes kahandanudki. Ikkagi meeldis.

5 kommentaari:

  1. Mis seal segaseks kiskus? :) Lahutamatust nelikust üks ellujääja - Cady. Neiu läheb tagasi saarele, kus ta oli kaasosaline(suurim süüdlane) süütamises, mille tulemusena tema kaaslased surma said. Vaimudeks muutunud kaaslased viivad ta lõpuks sinnamaani, et talle meenub, mis juhtus.

    VastaKustuta
  2. Haa, no kui vaimud siis vaimud :) Sellest oleks pidanud alustamagi :))) Ma, vanamoodne inime, ei saanud muhvigi aru ja hakkasin juba igasuguseid vandenõuteooriaid ette kujutama ( a la rikkurite asi, et sinna palgati mingid tüübid nende hukkunute asemele jms) :D

    VastaKustuta
  3. :) mulle tundus filmilik raamat, imdb.com-i järgi tundub, et raamatust plaanitaksegi filmiversioon luua

    VastaKustuta
  4. Ma just lõpetasin selle raamatu ja no see ikka võlus mind. Kummastav ja teistsugune raamat. Haarav! Ja vahet pole, et noortekas... kui see mulle meeldis, ju siis jagan seda noorte biiti veel hästi :) Tore näha, et Sulle ka meeldis.
    Järgmise kokkujuhtumiseni promenaadil :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mingi huvitav žanr on jah tekkinud, noortekad, aga samas ka täiskasvanutele passivad.
      Jaa, promenaadil me veel kohtume ;) ja igalpool mujal sealkandis ;) Alates novembrist ;)

      Kustuta