13 august 2015

"Üheksateist minutit" Jodi Picoult

520 lehekülge nii- ja naapidi koolivägivalla lahkamist. Koolivägivalla, mis tipnes ühtlasi koolitulistamisega... Õigupoolest mulle meeldis, et (jättes kõrvale, et tegemist on ikkagi fiktsiooniga ja siin peavad olema samuti oma kõrvalliinid jms) teemat analüüsiti paljude inimeste vaatenurgast.
 
Esimesed paarsada lehekülge oli ka omamoodi õõvastav lugeda, ikka uitas mõte mingitele teistele paralleelidele. Ent loo edenedes lisandus piisavalt ilukirjanduslikke detaile ja teisi teemasid, nii et oli võimalik korraga ühe loo raamides püsida.
 
Väga harva jõuavad loetud/lugemisel olevad raamatud mu unedesse - see jõudis. Ju siis midagi oli.
 
Picoult´ teemade valik ei ole just kergete killast ja järgmine raamat, mille seekord kaasa haaran, saab olema veelgi raskem.
 
P.S. Kes keelevigade suhtes ülitundlik, sellele on kõnealuse raamatu lugemine äärmiselt vaevarikas, ma hoiatan!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar